Stina Andok / foto: Katrin Kuum.
Eesti Vanurite Eneseabi- ja Nõustamise Ühing (VENÜ) tunnustab iga aasta hingedepäeval Eestimaa imelisi vanaemasid ja vanaisasid. Sel aastal kuulutati imeliseks kaks Raplamaa vanaisa ja üks vanaema.
- aastal loodi VENÜ juurde Vanavanemate Fond, eesmärgiga tõsta esile vanavanemate sisukaid tööaastaid, viljakat ühiskondlikku aktiivsust, elujaatavat hoiakut, tänaseni kestvat eneseteostust ja lastelastele jagatud hoolt ja armastust.
Koostöös maavalitsustega pärjab fond igal aastal imelise vanaema ja vanaisa tiitliga neid vanavanemaid, kes oma lapselastele jagatava hoole ja armastuse kõrval leiavad aega ja tahtmist tegusaks kaasalöömiseks oma kodukohas. Ühtlasi tunnustatakse tiitliga ka neid vanavanemaid, kes kasvatavad oma orvuks või vanemliku hoolitsuseta jäänud lapselapsi. Tiitli kandjad valib fondi eestseisus maavalitsuste esitatud kandidaatide hulgast, kellele omakorda võivad kandidaate pakkuda kõik.
Kuni tänaseni on saanud auväärse imelise vanavanema tiitli 112 Eesti inimest. Eelmisel neljapäeval, 2. novembril lisandus nende hulka veel kaheksa vanaema ja kolm vanaisa, kelle seas üks armas Järvakandi vanapaar ning Hageri vanaisa.
Hageris elava vanaisa Agu Kaljuste kandidatuuri esitasid tema lapsed Tauno Kaljuste, Sigrid Põld, Kuldar Kaljuste, Kristiina Seppel ja Katrin Lindstrøm. Oma taotluses kirjeldavad lapsed isa järgmiselt: “Ta on just selline, nagu tavaliselt heades muinasjuttudes või laste lugudes ette kujutatakse. Lisaks sellele on ta olnud juba 42 aastat abielus ka maailma parima ja imelisima vanaema Liaga. Koos on nad üles kasvatanud viis oma last, kellest kõigist on kasvanud toredad ja elus hästi hakkama saavad pereinimesed. Lisaks on nad pakkunud kodutunnet ja peavarju veel mitmele mitteametlikule kasulapsele ja sugulaste lastele, kellest mõni on aastakese, mõni mitu aastat saanud nende juures peatuda. Koduuksed on alati avatud ja kapid on täis tekke ja patju, et kui vaja, saab külla jääda pikemakski. Aastal 2002 sai Agu esimest korda vanaisaks. Tänaseks on lapselapsi juba kaksteist. Lisaks kannab ta oma südames ka kõiki kasulaste lapsi, keda on kokku kuus.“
Tütar Sigrid Põld ütleb lisaks, et tema isa on tõeline kullatükk, kellele otsa vaadates näeb vaid naeratavaid silmi ning et temast kiirgab üksnes headust. „Ta elab oma elu teistele. Käib ja aitab, kui vaja, ega oska öelda „ei“. Pigem kiidab ja tunnustab ta teisi.“
Tänavuse imelise vanaisa Agu Kaljuste sõnul on alati tore, kui meeles peetakse. Autasustamisel tundis vanaisa Kaljuste tungi ka ise paar sõna öelda. Ta räägib, et imelisele vanaisale mõeldes meenus talle oma vanaisa, kes kord tuli talvel hobusega mitmekümne kilomeetri kauguselt linnast, ronis ahju peale lambanaha alla sooja ja kuidas siis Agu väikese poisina tema kaissu puges. „Nii mõnus oli olla. See oli imeline. Me külvame oma lapsi asjadega üle, aga neist ei ole suurt rõõmu,“ soovitab ta nautida pigem hetki, mitte asju.
Ainsatena olid sel korral vanavanemate paarina esitatud kandidaadiks Järvakandi vanaema ja vanaisa, abielupaar Ants ja Valli Raidma, kelle esitas tiitlile nende tütar Katrin Kuum. Ta on kirjeldanud oma vanemaid järgmiselt: „Ants ja Valli on vanemad kolmele tublile tütrele, vanavanemateks kuuele lapselapsele ning uue aasta jaanuarikuus ootab ilmavalgust nende esimene lapselapselaps. Tänu nende toele ja abile on perekond saanud üle ka kõige raskematest aegadest. Traagilises õnnetuses hukkus keskmise tütre Tiina mees ning kahe poja isa. Ants ja Valli kasvatasid üles oma tütre noorema poja Joosepi, kellest on tänaseks sirgunud noor tubli mees, kes armastab muusikat kuulata, mängida ja ise luua.”
Tänu nende abile on saanud oma ülikooliõpingud lõpetada pere noorem tütar Katrin, kes otsustas oma kolme lapse kõrvalt alustada õpinguid Tartu Ülikoolis ning need ka lõpetada. Tütar Katrin Kuum ütleb, et otsustas oma vanemad tiitlile nomineerida, kuna peab seda vähimaks, mida saab teha vanemate heaks, kes on alati oma laste ja lastelaste jaoks olemas olnud.
Imeline vanaema Valli Raidma kirjeldab, et autasustamise kutset lugedes suutis ta üksnes õhku ahmida ning kirja abikaasale ette lugedes olid mõlemal pisarad silmis. „See oli nii hea tunne, fantastiline,“ kirjeldab vanaema Valli Raidma oma rõõmu. Tema hinnangul vanad tihtipeale unustatakse ära ja sedavõrd liigutavam oli tiitli pälvimine ning teadmine, et ka vanemaid inimesi peetakse meeles.
