Siim Jõgis.
Kelle kanda jäävad sinu maine vara ja võlad pärast siit ilmast lahkumist? See ei ole teema, mille üle inimesed tavapäraselt mõtisklevad, ent ühel hetkel muutub see vältimatuks.
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus viis läbi esmakordse uuringu, et kaardistada, mida eestlased pärimise kohta teavad. Selgus, et kolmandik eestimaalasi ei tea või ei ole mõelnud, kes on nende pärijad. Samuti ei olnud iga viies teadlik, et lisaks varale päritakse ka võlad.
Turu-uuringute AS-i läbi viidud uuringus küsitleti 836 inimest vanuses 30+. Kaks kolmandikku küsitluses osalenutest vastasid, et nad teavad, kes on nende pärijad, ning üks kolmandik ei teadnud. Kui vaadata statistikat vanuse lõikes, oli teadlikkus oodatult kõrgem vanemate inimeste seas. Kategoorias 75+ väitis peaaegu 80 protsenti vastanutest, et nad teavad, kellele nende pärandus pärast surma läheb. Kõige madalam oli see protsent vanuses 30-34 aastat. Seal teadis vaevalt 60 protsenti vastanutest oma pärijaid.
Ometi on see küsimus oluline kõikides vanusegruppides, sest surm võib inimest tabada ootamatult igas vanuses. Tähelepanuväärne on ka see, et naisterahvad olid selle uuringu kohaselt oma pärijatest teadlikumad kui mehed. Naiste teadlikkus oli 74 ning meestel 60 protsenti. Oluline on ka see, et pärimisprotsessis arvestatakse mitte ainult lahkunu vara, vaid ka võlgu. Sellest oli teadlik 83 protsenti vastanutest ning ei olnud teadlik 17 protsenti. Testamendi koostamine enne oma surma Eestis väga populaarne ei ole. Tervelt 80 protsenti vastanutest ütles, et neil testamenti koostatud ei ole. Viis protsenti oli seda plaaninud ning viieteistkümnel protsendil vastanutest oli testament olemas.
“Tänapäeva majanduselu eripära on inimeste suur laenukoormus. Eesti elanike finantskohustuste jääk oli eelmise aasta lõpu seisuga 8,4 miljardit eurot. Varasemad uuringud on näidanud, et finantskohustusi on peredel rohkem kui sääste ning sissetulekutooja kaotus võib asetada pere väga raskesse olukorda,” ütles Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Kati Voomets. “Selleks, et kaitsta oma lähedasi ootamatuste eest, tuleb eelkõige teha selgeks, kellele ja mida me tulevikus pärandame ning kas pärijad saavad kohustuste ülevõtmisega hakkama,” lisas Kati Voomets.
Notar Tarvo Puri ütles, et pärimise kohta levib Eestis mitmeid müüte ja linnalegende, mis tegelikult tõele ei vasta. Näiteks ütles ta, et laialt on levinud uskumus, justkui saaks pärimise protsess alguse kuus kuud pärast inimese surma. Tegelikkuses sellist seadust ei ole. Protsessiga võib peale hakata kohe pärast inimese lahkumist ükskõik millise Eesti notari juures. Teine linnalegend on Puri sõnul see, et kogu protsess maksab väga palju, kuid tegelikult on selle hind 200-250 eurot.
Eestis kehtib pärimise puhul loobumissüsteem ehk pärand loetakse vastuvõetuks, kui sellest pole loobutud. Pärandi saamiseks tuleb algatada pärimismenetlus notari juures. Sealjuures kehtib põhimõte “kas kõik või mitte midagi” ehk pärandi puhul ei saa valida, mida vastu võtta või võtmata jätta. Küll aga on võimalik sellest soovi korral täies mahus loobuda. Siis läheb pärimisõigus edasi järgmisele inimesele.
Esmajärjekorras kuulub see õigus lahkunu lastele ja seaduslikule abikaasale. Sealt edasi tulevad lapselapsed, ema ja isa, õed ja vennad ning vanaema-vanaisa, kuigi neid enam tõenäoliselt elus ei ole. Kui järjekorras esimestel kohtadel olevad inimesed ei nõustu pärandit vastu võtma, võib see välja ulatuda väga kaugete sugulasteni.
Tarvo Puri rääkis loo selle kohta, kuidas 300-eurone liiklustrahv ajas tülli terve suguvõsa. Suri üks meesterahvas, kellel polnud mingit vara ning kogu pärand koosnes 300-eurosest liiklustrahvist. Lapsed, vanemad ja vennad-õed kõik loobusid selle maksmisest. Praeguseks on kogu protsess kestnud juba ligikaudu kolm aastat ning loobujaid on olnud paarkümmend. Tagajärg – kogu suguvõsa on selle pärast vihane ja tülis, et kõige lähemad sugulased seda trahvi ära ei maksnud. Lahendus oleks Puri sõnul võinud olla see, et lapsed oleksid vastutuse trahvi maksmise osas enda peale võtnud või siis lasknud välja kuulutada pärandvara pankroti.
Millest alustada ja kelle poole pöörduda siis, kui sinu lähedane on surnud?
Kati Voomets,Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht
Pöördu notarisse ja algata pärimismenetlus. Eestis kehtib pärimise puhul loobumissüsteem. See tähendab, et inimese surma korral läheb pärand automaatselt tema pärijatele üle.
Pärimisseaduse kohaselt loetakse pärand automaatselt vastuvõetuks, kui pärandist pole loobutud. See võib ekslikult tekitada arvamuse, et pärandi vormistamiseks ei pea üldse midagi tegema. Selleks, et näiteks lahkunu kinnisvara enda nimele registreerida või tema kontolt raha välja võtta, tuleb algatada pärimismenetlus notari juures.
Informeeri võlausaldajaid. Alati tasub võlausaldajat (panka või teisi krediidiasutusi, aga ka korteriühistut, telekomifirmat) teavitada lähedase surmast esimesel võimalusel ja juba enne pärimisõiguse omandamist, sest surnud inimesel võivad olla erinevad kindlustuskaitsed, mis tema kohustused tagavad, ja pärija ei pruugigi seda kohustust pärida.
Matusetoetuse saamiseks pöördu panka. Kuna pärimismenetlus võib võtta aega ja lähedase matmisega seonduvad kulud võivad käia üle jõu, on paljud pangad otsustanud surnu kontol olevatest rahalistest vahenditest välja maksta matusetoetuse. Summa makstakse välja tavaliselt isikule, kes esitab matuse korraldamisega seotud kviitungid, arved (sh veel tasumata arved). NB! Matusetoetuse puhul on tegemist panga enda otsusega, mitte seadusest tuleneva kohustusega.
Levinumad probleemid pärimisel
• Pärimisasjad jäävad õigel ajal vormistamata. Ekslikult arvatakse, et see on vanemate inimeste teema. Tegelikult esineb surmasid igas vanuses. Eelmise aasta statistika kohaselt suri Eestis 3153 inimest vanuses 25-64, enamik surmadest oli põhjustatud haigustest.
• Teadmatus oma pärijatest. Tänapäeval on levinud registreerimata kooselu, mille puhul ei ole elukaaslased teineteise seaduslikud pärijad. Samuti on keeruline olukord kärgperede puhul, kus pärijate ring võib olla väga lai.
• Notariaalse testamendi sõlmimise võimalust kasutatakse vähe. Seadusega ettenähtud pärijate ringi või vara jaotust pärijate vahel saab testamendiga ise määrata. Hetkel kasutab seda võimalust vaid viiendik kogu elanikkonnast.
• Koos varaga pärandatakse edasi ka laenud ja muud finantskohustused. Osa inimesi ei tea, et pärandi hulka kuuluvad ka kohustused. Oma lähedasi saab võlgade pärimisest kaitsta elu- või laenukindlustust sõlmides.
Nõuanded vastutustundlikuks pärandamiseks
Teadvusta, et koos varaga pärandad edasi ka oma kohustused.
Selleks, et kaitsta oma lähedasi ootamatuste eest, on oluline selgeks teha, kellele ja mida me tulevikus pärandame ning kas pärijad saavad kohustuste ülevõtmisega hakkama.
Finantskohustuste olemasolul kaalu elu- või laenukindlustuse sõlmimist.
Sinu haigestumise või surma korral saab kindlustus leevendada teiste pereliikmete õlule jäävaid kohustusi.
Kui soovid muuta seadusjärgsete pärijate ringi, jätta kedagi pärandist ilma või suurendada pärandiosi ja anda muid korraldusi, siis vormista notariaalne testament.
Notariaalne testament on tähtajatu ning seda saab vajadusel muuta ja tühistada. Notariaalse testamendi vormistamine maksab 40 euro ringis.
Küsimuste korral võta ühendust notariga.
Notarid annavad asjatundlikku nõu pärimisteemasid puudutavates küsimustes. Leia sobiv kontakt veebilehelt notar.ee
