Siim Jõgis / foto Siim Solman.
Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivil (ERA) täitub tänavu üheksakümnes tegevusaasta. Sel puhul võeti ette Eesti ringreis, et kohtuda oma kaastööliste ja huvilistega ning viia läbi loengusari “ERA tuleb külla”. Raplasse jõudsid nad kolmapäeval, 29. novembril ning Tartust tulnud külalisi võõrustas kultuuriklubi Baas.
Kes vähegi tunnevad huvi oma kodukandi ajaloo ja rahvaluule vastu, said tulla veetma põnevat ning informatiivset õhtut. Ja huvilisi jagus. ERA ettekandeid oli tulnud kuulama ligikaudu kolmekümnepealine publik. Hea oli näha, et ettekandjad ei rääkinud lihtsalt päheõpitud juttu, vaid suuresti keskenduti just siinse piirkonna ajaloole. Nii kõneles Kadri Tamm näiteks teemal “Matthias Johann Eisen ja tema rahvaluulekogu”. Rahvaluuleteadlane ja vaimulik Eisen on teatavasti Vigala kihelkonnast pärit, olles seal sündinud 1857. aastal. Tol ajal kuulus tema sünnikoht küll Läänemaa alla.
Tamme ettekanne keskendus mitmetele Eiseni kaastöölistele, kes talle oma töid saatsid, nende seas ka Märjamaa kihelkonnas aktiivselt rahvaluulet kogunud Emilie Poom. Tema panus selle töö edenemises oli Kadri Tamme ettekandes kenasti välja toodud. Poom ise on öelnud, et talle on rahvaluule kogumine nii armsaks saanud, et ta tunneb puudust, kui pole midagi sarnast kirjutada.
Ettekandeõhtu jätkus Ave Goršici ja Mari Sarve ettekannetega teemadel “Killukesi ERA ajaloost” ja “ERA virtuaalsed sisse- ja väljapääsud”. Õhtu kõige elavama ettekandega esines Raplast pärit Jüri Metssalu. Tema teema oli “Meeleolukaid momente ERA kohapärimuse töörühma välitöödelt”. Ega pärimuse kogumine jää ainult sügavale ajalukku. Sellega tegeletakse ka tänapäeval ning nagu Metssalu ettekandest välja tuli, kohati päris lõbusalt. Tamme, Goršici ja Sarve ettekanded olid pigem akadeemilised ja tõsised, aga Metssalu oli vastavalt oma stiilile lõbus, kuid samas ka korrektne ja täpne. See kohaletulnud inimestele meeldis, sest naerda sai palju.
Pärimuse kogumine ei ole kuiv ja igav tegevus, vaid selle edukaks läbiviimiseks tuleb vahel ületada ka füüsilisi takistusi. Metssalu näitas pilte sellest, kuidas karjamaal liikudes tuleb vahel elektrikarjuste alt, vahelt või pealt läbi murda. Teinekord saab ka ise särtsu. Õhtu viimase ettekande pidas Mall Hiiemäe teemal “Hingedeaeg meie looduses ja rahvapärimuses”. Kes on vähegi folkloristika või rahvapärimuse uurimisega kokku puutunud, peaksid täpselt teadma, kes Hiiemäe on. Sellele vihjas kolmapäeva õhtul ka Jüri Metssalu, öeldes, et Hiiemäe näol on tegemist justkui elava entsüklopeediaga. Ta on rohkem kui viiskümmend aastat töötanud Eesti Rahvaluule Arhiivi teaduri ning hiljem ka Eesti Kirjandusmuuseumis vanemteadurina.
Oma meeleolu poolest vastandus Hiiemäe ettekanne Metssalule täielikult. See oli mõtlik, enesessevaatav ning rahulik, täpselt nagu teema, mida ta käsitles – hingedeaeg. Nagu välja tuli, peab Hiiemäe just seda oma lemmikaastaajaks.Nagu ERA ise selgitab, on avalike loengute eesmärk tutvustada rahvaluulearhiivis leiduvat ainest ning kutsuda üles uutele kaastöödele. Loenguid peetakse juunist detsembrini üle kogu Eesti koostöös kohalike kogukondadega ja asutustega. ERA tuleb külla järgmistes paikades: Saaremaal, Hiiumaal, Narvas, Viru-Nigulas, Pajustis, Pärnus, Raplas, Tarvastus, Laiusel, Kodaveres ja huvi korral mujalgi.
