Stina Andok
Statistikaameti andmetel kiirenes brutokuupalga aastakasv teist kvartalit järjest ja III kvartalis oli aastakasv kiireim just Raplamaal.
Keskmine brutokuupalk oli 2017. aasta III kvartalis 1201 eurot. Statistikaameti andmetel on see eelmise aasta sama perioodiga võrreldes tõusnud 7,4%. Keskmine brutokuupalk oli käesoleva aasta III kvartalis kõrgeim info ja side tegevusalal (2109 eurot) ning finants- ja kindlustustegevuses (1914 eurot).
Maakonniti oli keskmine brutokuupalk tänavu III kvartalis kõrgeim Harjumaal (1337 eurot) ja Tartumaal (1199 eurot), madalaim aga Hiiumaal (879 eurot) ja Saaremaal (862 eurot). Brutokuupalga aastakasv oli III kvartalis kiireim aga Raplamaal (14%), järgnevad Ida-Virumaa ja Põlvamaa (11%). Aeglasema aastakasvuga olid Saaremaa (1%), Hiiumaa (2%) ja Lääne-Virumaa (3%).
Maksuameti Rapla teenindusbüroo büroojuht Aare Lenk ei oska brutokuupalga aastakasvu III kvartali kiiret kasvu Raplamaal selgitada muuga kui teadaolevate trendidega nagu majanduskasv ja palgasurve.
Tema sõnul on Raplamaa keskmise palga poolest üldse heal kohal asetsenud ning toob välja, et 2017. aasta esimese kaheksa kuu sissetulek oli Raplamaa elanikel 1045 eurot, mis on maakondlikus võrdluses kolmandal kohal ning 2,3% kõrgem kui Eesti elanike keskmine palk.
Samas ajavahemikus oli Raplamaa juriidiliste isikute väljamakstav mediaantasu 738 eurot, mis on maakondlikus võrdluses viiendal kohal.
Lenk tõi samuti välja, et tänavu töötas 48% maakonna elanikest oma maakonna ettevõttes ning arutles, et need, kes mujal tööl käivad, teenivad ilmselt ka suuremat töötasu. Sellegipoolest nendib Lenk, et need numbrid ei anna selget vastust selle kohta, miks III kvartalis oli niivõrd märkimisväärne tõus.
Statistikaameti turundusspetsialist Sille Tiitsmaa vahendas, et statistikaameti andmetel andis kõige olulisema panuse käesoleva aasta III kvartali aastakasvu Raplamaal ehituse tegevusala. Lisaks toetasid aastakasvu põllumajanduse ja metsanduse tegevusala ning info- ja side tegevusala.
