Stina Andok
Statistikaameti andmetel kiirenes brutokuupalga aastakasv teist kvartalit jรคrjest ja III kvartalis oli aastakasv kiireim just Raplamaal.
Keskmine brutokuupalk oli 2017. aasta III kvartalis 1201 eurot. Statistikaameti andmetel on see eelmise aasta sama perioodiga vรตrreldes tรตusnud 7,4%. Keskmine brutokuupalk oli kรคesoleva aasta III kvartalis kรตrgeim info ja side tegevusalal (2109 eurot) ning finants- ja kindlustustegevuses (1914 eurot).
Maakonniti oli keskmine brutokuupalk tรคnavu III kvartalis kรตrgeim Harjumaal (1337 eurot) ja Tartumaal (1199 eurot), madalaim aga Hiiumaal (879 eurot) ja Saaremaal (862 eurot). Brutokuupalga aastakasv oli III kvartalis kiireim aga Raplamaal (14%), jรคrgnevad Ida-Virumaa ja Pรตlvamaa (11%). Aeglasema aastakasvuga olid Saaremaa (1%), Hiiumaa (2%) ja Lรครคne-Virumaa (3%).
Maksuameti Rapla teenindusbรผroo bรผroojuht Aare Lenk ei oska brutokuupalga aastakasvu III kvartali kiiret kasvu Raplamaal selgitada muuga kui teadaolevate trendidega nagu majanduskasv ja palgasurve.
Tema sรตnul on Raplamaa keskmise palga poolest รผldse heal kohal asetsenud ning toob vรคlja, et 2017. aasta esimese kaheksa kuu sissetulek oli Raplamaa elanikel 1045 eurot, mis on maakondlikus vรตrdluses kolmandal kohal ning 2,3% kรตrgem kui Eesti elanike keskmine palk.
Samas ajavahemikus oli Raplamaa juriidiliste isikute vรคljamakstav mediaantasu 738 eurot, mis on maakondlikus vรตrdluses viiendal kohal.
Lenk tรตi samuti vรคlja, et tรคnavu tรถรถtas 48% maakonna elanikest oma maakonna ettevรตttes ning arutles, et need, kes mujal tรถรถl kรคivad, teenivad ilmselt ka suuremat tรถรถtasu. Sellegipoolest nendib Lenk, et need numbrid ei anna selget vastust selle kohta, miks III kvartalis oli niivรตrd mรคrkimisvรครคrne tรตus.
Statistikaameti turundusspetsialist Sille Tiitsmaa vahendas, et statistikaameti andmetel andis kรตige olulisema panuse kรคesoleva aasta III kvartali aastakasvu Rapยญlamaal ehituse tegevusala. Lisaks toetasid aastakasvu pรตllumajanduse ja metsanduse tegevusala ning info- ja side tegevusala.
