Katri Reinsalu / foto: Siim Solman.
Aasta viimasel Rapla vallavolikogu istungil kujunesid kõige tulisemaks arutelud töötasu ja hüvitiste üle.
Päevakorras oli täiendava tasu määramine nendele ühinenud valdade ametnikele ja töötajatele, kellele pakutud ametikoht ei ole samaväärne ja kes ei soovi tööd vallas jätkata. Samuti arutati vallavanema, volikogu esimehe ning komisjonide esimeeste töötasu.
Maakonna kõrgeim
Lõppeval aastal on Rapla vallavanema Piret Minni töötasu olnud sama, nagu tema eelkäijal ehk 2200 eurot. Volikogu tegi sellise otsuse, lubades aga vallavanema töötasu üle vaadata siis, kui ühinenud valla struktuur paika saab. Neljapäeva õhtul oligi päevakorras vallavanema palga muutmine. Eelarve- ja arengukomisjoni ettepaneku kohaselt võiks vallavanema tasu uuest aastast olla 2700 eurot. Komisjoni esimees Andrus Tamm ütles, et võrreldes naabervaldade ja teiste samaväärsete valdade vallavanemate palkadega ei ole see kindlasti esirinnas, kuid komisjon tegi ettepaneku selline otsus vastu võtta.
Ilvi Pere (RE) leidis, et vähemalt maakonna tasandil peaks vallavanema palk olema kõige kõrgem. Kuna Kehtna ja Kohila vallavanema töötasu on 2600 eurot ning Märjamaa vallavanema töötasu 2500 eurot, oleks Rapla vallavanema palk uuest aastast tõesti maakonna kõige kõrgem.
Ülle Kiviste (EKRE) leidis aga, et pakutud summa oleks Rapla vallavanema töötasuks liiga vähe, sest Kehtna, Kohila ja Märjamaa vallas jätkatakse üsna stabiilselt. „Siin on täiesti uus olukord ja määramatust ja segadust on palju rohkem,“ ütles Kiviste ning tegi ettepaneku tõsta töötasu 3000 euroni.
Alar Mutli selgitas, et vallavanema palk on osa ülejäänud struktuurist ja seda tõstes tuleks tõsta ka abivallavanemate ja teiste töötajate palkasid. Mutli nõustus, et 2700 eurot ei ole vallavanema jaoks suur palk, kuid terviklikkuse nimel tuleks see hetkel nii jätta.
Margus Jaanson (EKRE) ütles, et naabritega võrdlemine ei ole alati kõige täpsem ja vallavanema palka saab ka edaspidi tõsta. Eelkõige tasuks selle juures hinnata, kuidas vallavanem seatud eesmärke saavutada suudab.
Volikogu hääletas selle poolt, et vallavanema töötasu tõuseb 2700 euroni.
Järgmise punktina oli päevakorras hüvitise määramine volikogu esimehele ja aseesimehele ning tasu määramine volikogu liikmetele volikogu tööst osavõtu eest. Volikogu esimees Rene Kokk tõdes, et ei ole meeldiv hakata iseendale tasu määrama, aga kuna eelmine volikogu seda ei teinud, tuleb nüüd hüvitised paika panna. „Pean tunnistama, et minu jaoks on see tume maa. Mina olen esimest korda volikogus. Olen kuulanud oma vanemate kolleegide arutelu,“ lisas ta.
Volikogule on tehtud ettepanek määrata esimehele makstava hüvitise suuruseks 750 eurot kuus. Aseesimees saaks sellest poole ehk 375 eurot. Sama hüvitis planeeriti määrata ka komisjonide esimeestele. Volikogu tööst osavõtmise eest oleks liikmed saanud hüvitist 75 eurot.
Kuna enne päevakorra kinnitamist tehti ettepanek võtta seda päevakorrapunkti esimese lugemisena ja anda volikogu liikmetele rohkem aega oma ettepanekuid teha, siis sisulist arutelu ei toimunud.
Võrdluseks toodi aga näited naabervaldade volikogu esimeeste hüvitistest. Kehtnas on see 500 eurot, millele lisandub autokompensatsioon. Kohilas 700 eurot ja kuni 1000 eurot aasta peale autokompensatsiooni. Märjamaa vallas on volikogu esimehe hüvitis aga kõige eesrindlikum. See on pool vallavanema töötasust ehk 1250 eurot kuus.
Ilvi Pere tegi ettepaneku jätkata vanade määradega, kuid nii mõnigi volikogu liige tõdes, et tegemist on täiesti uue olukorraga ning numbrite ülevaatamine on mõistlik. Ei saa tekkida olukord, kus Kaiu inimesed jätkavad oma hüvitiste ning Rapla inimesed omadega, ütles Alar Mutli. „Need numbrid tuleb paika panna.“ Margus Jaanson tuletas meelde, et tegemist on täiesti uue valla ja uue situatsiooniga ning volikogu esimehel on kindlasti ühe palgalise koha jagu tööd.
Kristjan Aller ütles, et tehtud töö maht ning selle eest saadav tasu ei ole nagunii korrelatsioonis, kuid tema arvates ei ole eetiliselt õige, kui esimesel sisulisel istungil tõstab volikogu oma töötasusid kolmandiku võrra.
Volikogu esimees toonitas, et tuli volikogusse vabatahtlikult ning ei eeldagi selle eest suurt tasu.
Korra kerkis üles ka sõidukompensatsiooni määramine neile volikogu ning komisjonide liikmetele, kes kaugemalt kohale sõidavad. Andrus Tamme sõnul takerduti komisjonis selle taha, et ei suudetud sõnastada mõistlikku viisi, kuidas seda teha. Vallavanem Piret Minn ütles, et sõidukulude kompenseerimine peaks olema korraldatud nii, et see liiga suurt administratiivset koormust endaga kaasa ei tooks.
Lepiti kokku, et volikogu liikmed saavad hüvitiste osas 10. jaanuarini oma ettepanekuid teha.
Preemia lahkuvatele ametnikele
Volikogu määras preemiad neile ühinenud valdade ametnikele, kes haldusterritoriaalsetest ümberkorraldustest tulenevalt oma tööd vallas ei jätka. Rapla, Kaiu ja Raikküla leppisid ühinemislepingus kokku, et pikaajalistele ja eeskujulikele teenistujatele makstakse preemiat kolme kuu töötasu ulatuses.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muudatus lubab aga rohkem kui kaheksa aastat töötanud ametnikele maksta preemiana kuue kuu palk. Just seda teed plaanis minna Juuru vald. 28. septembril toimunud istungil võttis Juuru volikogu vastu otsuse „Juuru Vallavalitsuse ametnike ja töötajate sotsiaalsed garantiid seoses haldusterritoriaalse korralduse muutmisega“, mille kohaselt oleks valla kauaaegne infospetsialist pidanud saama preemiat kuue kuu palga ulatuses.
Eelarve- ja arengukomisjonis toimunud arutelu käigus asuti aga seisukohale, et preemiat tuleb maksta võrdsetel alustel. Seega saab ka Juuru vallavalitsuse ametnik preemiat kolme kuu ametipalga alusel.
