Heiki Hepner, ROLi juhatuse esimees, Kohila vallavanem / foto: Siim Solman.
Nüüd siis on endisest kümnest Raplamaa vallast neli alles. Rapla vald, mis ennegi oli suurim omavalitsus, kasvas veel kolme naabervalla võrra. Kehtna ja Märjamaa vallaga ühines kummagagi üks ja Kohila vald jäi endistesse piiridesse.
Kui vaadata tagasi möödunud haldusreformile, võib ütelda, hea et niigi läks. Eriti kui ennast Läänemaaga võrrelda. Viimane kaotas Pärnumaale elanike arvult 12%, meie Järvamaale ainult napp 2%. Pindalalt tähendas Käru valla kaotus muidugi enamat, rääkimata maakonna ühtekuuluvustundest, aga pärast kaklust pole mõtet rusikatega vehkida. Eriti, kui see oli Käru rahva enda soov.
Vana aasta viimasel tööpäeval kustutati tuled Rapla maavalitsuses ning uuel aastal neid enam põlema ei pandud. Uuest aastast peavad maavalitsuse tööga hakkama saama erinevad ministeeriumid, meie neli valda ja Raplamaa Omavalitsuste Liit (ROL), mis nelja valda ühise katuse alla ühendab. Küllap jääb mingeid tegevusi, mida senine maavalitsus tegi, ka tegemata. Kas sellest sünnib tüli või me ei pane seda tähelegi, näitab aeg. Üks on aga selge, haldusreformi lõpuga on meie avalikus halduses ette keeratud uus, üsna valge leht, mida me kõik koos peame hakkama sisustama ja mõtestama.
Nii mõnigi on minu käest küsinud, mis saab pärast maavalitsuse kadumist Rapla maakonnast. Kes on see, kelle kindel käeulatus (Raplamaa tunnuslauseks on „kindel käeulatus“) maakonda koos hoiab, arenguks eeldusi loob, probleeme lahendab, tublisid tunnustab ja laiskasid laidab? Lühike vastus on, et me kõik, kes me siin elame. „Meie igapäevane pühendunud töö, empaatia ligimeste vastu ja konstruktiivne nõudlikkus üksteise suhtes,“ kõlaks veidi pikem vastus. Et eelpool toodu ei jätaks muljet vastutuse äraveeretamisest, lisan, et eestvedajad on nüüd meie ühine ROL ja neli valda.
Kui eelmises 10 liikmega ROLis sai aeg-ajalt lubada rohkem erimeelsusi ja sugugi mitte kõik otsused ei sündinud ühehäälselt, siis nüüd tuleb vaieldamatult konsensuse otsimisele suuremat rõhku panna. Neli on liiga väike arv, et võiks lubada pikaajalisi põhimõttelisi lahkarvamusi. Rõhuasetus on sõnal „koostöö“ ning küllap peavad järgnevatel aastatel kompromissivalmidust näitama kõik alles jäänud vallad.
Keskvalitsus Tallinnas ei asu kilomeetrites küll väga kaugel, aga mentaalselt ei ole ta meile kindlasti lähemal teiste maakondadega võrreldes. Kohati mulle tundub, et keskvalitsuse pilk on suunatud pigem kaugematele maakondadele. Popp on rääkida Virumaast, Lõuna-Eestist ja saartest. Tartu vajab kiiret raudteed, Pärnu lennujaama, mõlemad neljarealisi maanteid jne. Raplamaa ja tegelikult Kesk-Eesti tervikuna on kuidagi fookusest välja vajunud. Selle vea parandamine võiks olla meie esimeseks suureks eesmärgiks haldusreformi järgsel Raplamaal. Eks seegi nõuab meie kõigi ühist pingutust. Jõudu ja head koostööd uueks aastaks!
