Tasuta koolitoit ei pruugi tasuta olla

Katri Reinsalu.

Idee pakkuda põhikooli osas tasuta koolitoitu rakendus 2006. aastal. Tollane haridus- ja teadusminister Mailis Reps ütles selle otsuse juurde, et tasuta koolitoit jõuab õpilasteni riigi ja kohaliku omavalitsuse koostöös. “Tuleb tunnustada kõiki omavalitsusi, kes selleks pingutusi teevad,” kõlasid tollal ministri sõnad.

Täna on aga reaalne olukord selline, kus lubatud tasuta koolitoidu asemel tuleb mõnes vallas lapsevanematel siiski koolitoidu eest väike summa tasuda. Nimelt tuleb riigi rahakotist iga lapse kohta 78 senti päevas. Enamasti see summa aga tervet koolitoidu maksumust ei kata. On valdasid, kus puudujääv osa tuleb omavalitsuse eelarvest, nii on see olnud näiteks Rapla ja Märjamaa vallas.
Endiste piiridega Rapla vallas on põhikooli õpilasele koolilõuna tasuta. „Olgu see õpilane siis elukohaga meie vallas või naabervallas,“ ütles Rapla haridusnõunik Tiina Roosimägi. „Omavalitsus maksab riigilt saadavale osale juurde erinevas koolis erinevalt, sest toidumaksumus ei koosne ainult toiduainete maksumusest, vaid ka töötasust ja majanduskuludest,“ selgitas ta. Raplaga ühinenud valdade kohta Roosimägi veel infot jagada ei osanud, sest uue eelarve eelnõu koostamine on alles pooleli.
Ka Märjamaa vallas on abivallavanem Triin Matsalu sõnul tasuta koolilõuna lapsevanematele tõesti tasuta. Samuti on vallas kõikidele lastele garanteeritud tasuta hommikupuder. Matsalu ütles, vallas ei ole olnud päevakorral mõtet osa kulusid lapsevanemate kanda jätta.

Lapsevanema omavastutus

Kuid on valdasid, kus on mindud veidi teist teed. Näiteks Kehtna valla koolides maksab koolitoidu riigi toetust ületava osa kinni lapsevanem. Kehtna põhikoolis on selleks 22 senti päevas. Lapsevanematel tuleb seega laste toidu eest tasuda umbkaudu viis eurot kuus.
Kehtna valla haridus- ja kultuuritööspetsialist Kristiine Vahtramäe ütles, et vald katab köögi toimimise kulud ning lapsevanematele jääb toidule minev osa. Ta tõi välja, et omavalitsuse jaoks ei ole kohustuslik kõiki koolitoiduga seotud kulusid katta. Hetkel on olukord lahendatud nii, et vald maksab köögitöötajate palgad, köögitehnika, vee ja elektri eest. Samuti on Vahtramäe sõnul Kehtna koolis pakutav hommikupuder teistega võrreldes väga soodne.
Vahtramäe selgitas, et valla koolides on kasutusel erinevad skeemid. Näiteks Valtu põhikoolis on teenusepakkuja, Eidapere ja Kehtna koolid jagavad kööki lasteaiaga. Vahtramäe lisas, et peagi on lootust olukorra muutumiseks. Uue eelarvega vaadatakse üle ka koolitoidu osa. Kuuldavasti lubab riik oma osa suurendada ühe euro peale ning see summa kataks kogu koolitoidu maksumuse ning tähendaks, et lõpuks ei tuleks ka Kehtna vallas lapsevanematel koolitoidu eest juurde maksta.
Ka Kohila vallas tasuvad lapsevanemad omaosaluse laste koolitoidu eest. Päeva kohta makstakse 5.-9. klassis juurde 32 senti. Algklassidele on koolitoit tasuta. Vallavanem Heiki Hepner ütles, et sellisel otsusel on kaks põhjust. Esimene on tema sõnul see, et haridus- ja teadusministeerium küll otsustab, kuid ei anna piisavalt raha, et kogu koolitoidu eest maksta. Koolitoit maksab rohkem kui eraldatud 78 senti. “Teise rahakoti üle on ju mugav otsustada,“ ütles Hepner.
Teine põhjus on aga lapsevanemate omavastutus. Hepner ütles, et tasuta koolitoit toob endaga kaasa ka lapsevanemate väiksema huvi selle vastu, mida lastele koolis süüa antakse. Kui lapsevanem peab koolitoidu eest mingi summa ise tasuma, tekib tal sellega koos ka teatud nõudlikkus toidu kvaliteedi ja maitse osas. Ta räägib rohkem kaasa ja esitab rohkem küsimusi. Veel üks tasuta koolitoidu miinus on asjaolu, et toitu tehakse kõigile, kuid kõik ei tule sellest hoolimata sööma. See tähendab, et toitu jääb üle.
Hepner lisas, et vallal on mehhanismid, millega toetada perekondi, kus koolitoidu eest tasumine jääb majanduslike põhjuste taha. Samuti on kõigile lastele tagatud hommikupuder, mille eest ei pea maksma.
Neil lastel, kes ei soovi juurde maksta, on võimalus siiski söömas käia, sest riiklikku raha lastelt ära ei võeta. Kui laps ei soovi juurde maksta, saab ta neljast nädalast kolmel koolis söömas käia. Sellest tuleb aga varem rääkida, et teataks piisavalt sööki valmistada.
Hepneri sõnul on selline süsteem end tõestanud ja toimib. Seetõttu ei ole ka mõeldud selle muutmisele.

Iga valla oma otsus

Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsleri nõunik Piret Sapp ütles, et õpilastele tasuta koolilõuna pakkumise kohustust põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud ei ole.
„Riigieelarves nähakse igal aastal ette toetus munitsipaal- ja erakoolis statsionaarses õppes põhi- ja keskharidust omandavate õpilaste koolilõuna kulude katmiseks. Riigieelarveline koolilõuna toetus on käesoleval aastal kohalikele omavalitsustele kogumahus 23,4 miljonit. Võrreldes eelmise aastaga suurenes see 31,5%,“ ütleb Sapp. Toetuse kasutamise tingimused ja korra kehtestab vallavolikogu.
Sapp kinnitas, et tänavusest aastast tõuseb riigi toetus 78 sendi pealt ühe euroni õppepäeva kohta. „Sellega on loodud koolipidajatele senisest suuremad võimalused iga õpilase jaoks tasuta koolilõuna pakkumiseks,“ ütles Sapp.

Kokkuvõttes otsustab aga iga omavalitsus ise, kuidas nad koolilõuna korraldavad. „Enamik omavalitsusi pakub koolilõunat, osa ka hommikuputru, riigieelarvelise toetuse ja omavalitsuse tulubaasi vahendite kombinatsioonis. Osa rakendab rahastamist kolmest allikast: riik, KOV, lapsevanem.
Neil omavalitsustel, kus on lapsevanema osalus, on loodud ka võimalused toimetulekuraskustes perede lastele see vajadusel kompenseerida,“ lausus Sapp.