See on viimane Käsitöölane enne pühasid. On küll varavõitu jõuludest juba novembris rääkima hakata, kuid sedapuhku on nii läinud. Selles Käsitöölases räägime jõuluehete traditsioonidest. Piilume majapidamistesse, vaatame aega, kui jõuludeks toodi tuppa veel õled. Viskame pilgu ka jõulukuuse ehtimise ajaloole.
Põhirõhk on aga inimestel ja käsitööna valminud ehetel. Alati ei pea poodi jooksma, et kuusele midagi ilusat külge riputada oleks. Meie seas on veel neid, kes panevad oma südamesoojuse ise tehtud ehetesse. Palju vahvam on jõulupuud kaunistada masstoodangu asemel omanäoliste ehetega.
Vesiroosi gümnaasiumi õpetajal Terje Raudsepal on aastatepikkune kogemus kõikvõimalike lihtsate jõuluehete valmistamisel. Õpilased on tihitpeale kärsitud ja tahavad kiiresti tulemust näha. Tuleb välja, et teinekord piisab ka lihtsalt tahtest ja materjalist, mis nagunii sahtlis vedeleb. Tema tehtud töödest saab kindlasti mitmeid vahvaid mõtteid.
Oma nippe ja kogemusi jagavad ka Hele-Mai Truuts ja Egle Erm. Esimene neist valmistab pehmeid vilditud jõulumunasid. Egle oskab aga jõulukuulidele kauneid maalinguid teha.
Käsitöölase viimasel küljel paneme aga teooria praktikasse. Internetis on tohutult kõiksuguseid juhendeid, kuidas ise jõuludekoratsioone valmistada. Üks populaarsemaid on praegu soolataina kasutamine. Viimaselt küljelt võib lugeda, mida soolataina valmistamisel silmas pidada ja kuidas ehteid kaunistada. Garanteerin, et selle retsepti jaoks vajalik on sul juba köögikapis olemas. Igaüks saab seega kätt proovida.
Katri Reinsalu / fotod: Siim Solman
