Siim Jõgis
Seoses Rail Balticu trassi rajamisega on tärganud huvi kruusa kaevandamise vastu ka Rapla maakonnas. Kuigi kohalikud omavalitsused ei saa anda lubasid kaevamistööde alustamiseks või isegi uuringute läbiviimiseks, on neil õigus nõu anda.
Näiteks Märjamaa vallavalitsuselt küsiti eelmisel aastal uuringuloa saamiseks nõu viiel korral. “Võib järeldada tõesti, et tegevus on hoogustunud seoses suurte ehitusmahtudega Tallinna-Pärnu-Ikla maanteetrassil ja Rail Balticuga seotult,” ütles Märjamaa abivallavanem Triin Matsalu.
Sarnane, kuid pisut rahulikum on seis Rapla ja Kohila vallas. Rapla valla keskkonnaspetsialist Donald Lunev ütles, et viimasel ajal ei ole Rapla valla territooriumil rohkem kruusa kaevandama hakatud, kui juba välja antud kaevandamise lubadega on ette nähtud.
“Viimastel nädalatel on keskkonnaamet Rapla vallavalitsust informeerinud kahe kaevandamisloa taotluse menetlusse võtmisest, neist üks kruusa kaevandamiseks,” ütles Lunev.
Kogu protsess näeb iseenesest välja nii, et kaevandamisloa taotleja pöördub kaevandamisloa taotlusega keskkonnaameti poole, loa menetluse erinevates etappides pöördub keskkonnaamet kohaliku omavalitsuse kui menetlusosalise poole arvamuste ja ettepanekute esitamiseks loa projekti suhtes. Donald Lunev ütles, et Rapla valda on seoses Rail Balticu projektiga teavitatud, et majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimisel on teostatud uuring trassi teele jäävates maakondades asuvate kruusa- ja lubjakivivarude kohta.
Kohila valla keskkonnanõunik Nele Leitaru ütles, et kaevandamislubasid eelmisel aastal Kohila vallas ei väljastatud. Küll aga esitati keskkonnaametile üks kaevandamisloa taotlus, mis puudutab Lümandu karjääri, ning kaks kaevandamisloa pikendamise taotlust (Pahkla ja Alesti II kruusakarjäärid). Lisaks keeldus keskkonnaamet Kohila valda planeeritud Nõmmevälja lubjakivikarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise loa andmisest.
Eelmise kalendriaasta lõpul andis keskkonnaamet Kohila vallas Loone külas välja ühe geoloogilise uuringu loa. See küll ei anna õigust ettevõttel kaevandamisega alustada, kuid geoloogiline uuring viiakse ikka üldjuhul läbi sooviga tulevikus kaevandamisluba taotlema hakata. Geoloogilise uuringu käigus tehakse kindlaks, kas uuritaval territooriumil asub kaevandatavat maavara ning millises mahus ja kvaliteediga maavara on. Tähelepanuväärne on see, et Leitaru sõnul taotleti seda luba otseselt Rail Balticu võimalikuks varustamiseks ehituskruusa ja -liivaga.
