Siim Jõgis / foto: Siim Jõgis.
Kohila VK/E-Service’i hooaeg Balti liigas on seni kulgenud pehmelt öeldes üle kivide ja kändude. Ometi tundub nüüd, et paistma hakkavad esimesed päikesekiired. Esmalt liitus naiskonnaga kaks uut mängijat Ukrainast ning seejärel võeti nende toel hooaja esimene võit Balti liiga põhiturniiril. Kohila naiskonna värsked täiendused on Polina Liutikova (28) ja Julia Litvinenko (23).
Liutikova näol on tegemist kogenud mängijaga, kes on oma karjääri jooksul esindanud mitmeid klubisid nii Ukrainas, Venemaal, Itaalias, Rumeenias, Poolas, Filipiinidel kui ka Indoneesias. Tema kogemus tuleb tervele naiskonnale kindlasti kasuks, sest tänavusel hooajal on Kohila puhul tegemist väga noore võistkonnaga. Julia Litvinenko jaoks on Kohila VK/E-Service esimene välisklubi. Mõlemad mängijad on Eestis olnud ja Kohilaga koos treeninud pisut rohkem kui nädal aega. Kiidusõnu nii uute võistkonnakaaslaste kui ka keskkonna kohta lausuvad mõlemad. Enne Eestisse tulekut nad teineteist ei tundnud. Liutikova on pärit Ukraina pealinnast Kiievist ja Litvinenko on pärit Poltava linnast.
Kohila VK/E-Service’i naiskonna abitreener Ingrid Kangur avaldas lootust, et uute mängijate näol on tegemist just nendega, kes naiskonna praegusest kehvast seisust välja aitavad. Esimesed märgid on igatahes positiivsed. Pühapäeval, 28. jaanuaril alistati Balti liigas Läti naiskond Jelgava tulemusega 1:3 ja kirjutati tabelisse esimene võit. Kui nii edasi läheb, siis ehk suudetakse end võidelda play-off mängudele. Kangur selle peale igal juhul loodab. Sealt edasi avaneks juba võimalus võidelda medalite nimel. Kindlasti saab pildi selgemaks eeloleval nädalavahetusel, kui Kohila VK/E-Service võõrustab kodusaalis kahte Leedu naiskonda, Alytust ja LSU-Atletas Kaunast.
Raplamaa Sõnumid istus kahe uue mängijaga laua taha Audentese spordihoones, kus peetakse osa nende treeninguid. Teine osa toimub loomulikult Kohilas. Juttu ajasime enamasti inglise keeles, aga paar sõna vahetasime ka vene keeles.
Polina, oled oma karjääri jooksul mänginud mitmes maailma riigis. Miks otsustasid jätkata karjääri just Eestis?
Polina: Kuu aega tagasi detsembris ei olnud mul klubi ning olin vabaagent. Sain pakkumise tulla Eestisse ja mõtlesin, et miks mitte proovida. Kaasa aitas ka see, et minu sõber Kateryna Dudnikova mängis kaks aastat tagasi Kohila naiskonnas. Olen temaga samas võistkonnas mänginud.
On sul varem olnud kokkupuudet Eesti võrkpalliga? Oled näiteks mänginud mõne Eesti võistkonna vastu?
Polina: Tegelikult mitte, aga olin Kohila naiskonna kohta kuulnud, et nad mängisid Meistrite Liigas ja CEV karikasarjas ning neil oli hea naiskond. Olen ise võitnud CEV karikasarjas pronksmedali, aga ma olin siis 15-16-aastane.
Mis on sinu senine suurim saavutus spordis?
Polina: Sport on alati huvitav, sest mängud ei ole kunagi ühesugused. Olulised on meeskonnatöö, kirg ja koostöö võistkonnakaaslastega. Minu jaoks on see väljakutse. Sport on ka võitlus iseendaga, et anda iga päev endast parim.
Kas uue võistkonnaga liitumine keset hooaega on keeruline?
Polina: Õige pisut. Minu jaoks on riik, keskkond ja võistkonnakaaslased kõik uued. Ka võrkpalli mängustiil on erinev. Näiteks Euroopas mängitakse kiiremat võrkpalli kui Venemaal. Ma püüan kiiresti Eestis kohaneda.
Julia: Ei ole keeruline. Tunnen ennast hästi. Võib-olla ainult see on harjumatu, et me ei saanud hooajaeelseid laagreid naiskonnaga kaasa teha, et teisi mängijaid paremini tundma õppida, aga ma ei usu, et sellest probleeme tuleb.
Kas see muudab uude keskkonda sisseelamise lihtsamaks, et te liitusite naiskonnaga koos?
Polina: Jah, ma arvan küll. Mugav on see, et saame omavahel samas keeles rääkida. Nii platsil kui ka mänguväliselt. Mängu ajal tuleb reageerida väga kiiresti ja siis on hea, et saame üksteisest hästi aru.
Pühapäeval mängis Kohila võrkpalliklubi Balti liigas Jelgava vastu ja sai hooaja esimese võidu. Mis tundeid see tekitab?
Polina: Võitmine tekitab alati hea tunde. See on eriline hetk, mis jääb meelde, sest see on minu esimene võit uues võistkonnas.
Kas see võib olla hetk, kui Kohila naiskonnale hakkavad paremad tulemused tulema?
Polina: Me loodame, et nii läheb ja teeme kõik endast oleneva, et võita rohkem mänge.
Julia: Teame, et Kohila on varem järjest mänge kaotanud. Loodame, et edaspidi nii ei lähe.
Polina, sina oled mänginud muuhulgas ka Filipiinidel ja Indoneesias. Milline see kogemus sinu jaoks oli?
Polina: Suurepärane. Nautisin seda aega väga. Täiesti teistsugune maailm. See oli küll teisel pool maakera, aga oskan öelda ainult positiivseid sõnu. Hea oli näha, et nad püüavad seal võrkpallitaset tõsta, olgugi et tegemist ei ole väga spordilembeste riikidega. Nad pingutavad, et võrkpalli populariseerida ja ma nägin, et see töötas. Ka kohaliku kõrgliiga tase oli kasvamas, sest nad toovad palju häid välismängijaid sisse.
Kas põhiline suhtlus käis seal inglise keeles?
Polina: Jah, Filipiinidel räägivad kõik inglise keeles. Indoneesias on see väheke keerulisem.
Aga Eestis, mis keeles siin treeningud toimuvad?
Peatreener Peeter Vahtraga suhtleme vene keeles.
Julia, kas sina oled varem mõnda välisklubi esindanud?
Julia: Ei ole, Kohila on minu jaoks esimene ja mulle väga meeldib siin. Päev-päevalt tunnen end aina mugavamalt. Nii võistkonna, treeneri kui ka uue keskkonna kohta oskan öelda ainult häid sõnu.
Kas võrkpalli tase on Balti liigas selline, mida te ootasite?
Julia: Esmamulje järgi võiks öelda, et tase on Eestis madalam kui Ukrainas, aga me püüame anda oma panuse, et see oleks kõrgem.
Mis spordialadega olete võrkpalli kõrvalt tegelenud?
Polina: Enne võrkpalliga alustamist mängisin tennist ja tegelesin natuke peotantsuga. Aga niipea kui võrkpalli hakkasin mängima, tahtsingi ainult sellega tegeleda.
Julia: Suviti olen mänginud rannavõrkpalli meistrivõistlustel Ukrainas. Talispordialad meeldivad mulle ka, aga nendega ma professionaalsel tasemel ei tegele.
Kas see oli sinu unistus mängida võrkpalli professionaalsel tasemel?
Polina: Jah, oli küll. Olen selle saavutanud, aga nüüd tunnen, et kunagi ei ole hilja õppida midagi uut ja püüda uusi saavutusi.
