Siim Jõgis.
Seoses haldusreformi käigus toimunud kohalike omavalitsuste ühinemistega kerkis üles küsimus uute omavalitsuste sümbolitest. Mis peaks ikkagi vapil ja lipul olema, mis ühendaks ja sümboliseeriks tervet loodavat omavalitsust? Et leida sobilikke vapikavandeid, on Eesti vallad korraldanud sümboolikakonkursse. Mõned neist on õnnestunud, teised mitte. Üks autoriteetsemaid eestlasi sel teemal sõna võtma on heraldik Priit Herodes (70).
Tema kogemus kohalike omavalitsuste sümboolikaga on pehmelt öeldes muljetavaldav. Ta on loonud vapi 73-le Eesti kohalikule omavalitsusele ja külale. Nende seas ka näiteks endised Kehtna ja Käru vald. Eesti Muinsuskaitse Seltsi ruumides Tallinna vanalinnas Pikal tänaval on ta välja pannud näituse valdade ja külade vappidest, mille on kujundanud. Esmalt võtab see silme eest kirjuks, väike hingetõmbepaus ja seejärel saab juba süveneda.
Herodesel seostub neist iga vapiga mõni lugu või sündmus. Võtame ette endise Käru valla vapi, kus on kujutatud ratast sini-kuldsel taustal. Vapi parempoolset külge katab kuldne värv ja vasakpoolset sinine. Tasub selgitada, et vapi parempoolne külg tähendab vaataja poolt vaadates vasakul pool asuvat külge. Aga miks sümboliseerib Käru piirkonda just ratas? Loomulikult tuleneb see nimest – käru ilma rattata ju ei liigu. Aga selles ei peitu veel kogu tähendus. Herodes selgitas, et ratas sümboliseerib ka liikumist, edasiminekut ja seeläbi lootust helgemale tulevikule. Kuid nüüd, koos Käru valla kadumisega kaob ka sellelt vapilt ametlik kohaliku omavalitsuse sümboolika staatus.
Käru ei ole selles kategoorias muidugi ainuke. Koos uute omavalitsuste tekkega on paljude valdade sümbolid kaotanud oma senise ametliku staatuse. Ka osa selliseid, mis on Herodese loodud. “Muidugi on kahju, kui neid enam ei kasutata,” tõdes ta. Osa neist on läinud kohaliku koguduse kätte, teised jäävad lihtsalt seisma. Õige pea kirjutatakse ajalooannaalidesse ka Tartumaal asuva Peipsiääre valla vapp. Haldusreformi käigus kasvas vald suuremaks ning praegu toimub seal konkurss uue sümboolika leidmiseks.
Vanal vapil on autor kujutanud kalavõrku ja vanausuliste risti. Lisaks sümboliseerib kuldne värv Peipsi randa ja sinine värv Peipsi järve ennast. Omanäoline on see vapp seetõttu, et ei ole palju teisi piirkondi Eestis, mille iseloomustamisel oleks sobilik kasutada religioosset sümbolit. Ometi sobib vanausuliste rist Peipsiääre valla iseloomustamiseks nagu rusikas silmaauku.
“Juurte juurde”
Priit Herodes on osa võtnud kahest haldusreformijärgsest sümboolikakonkursist, kus uued omavalitsused omale sobivat vappi ja lippu otsivad. Esimene neist oli Saaremaa vald, mille konkursi Herodes ka võitis. Tulemuseks on hõbedane muinaslaev sinisel taustal. Laeva purjel on teine Saaremaale omane sümbol – Kaali meteoriit. Tegemist on jõulise vapiga, mis kätkeb nii mehisust kui ka saarlastele igiomast. Kavand kandis nime “Vöta või jäta”.
Herodese sõnul kasutatakse vapil ideaaljuhul ainult kahte värvi. Üks neist on metall (kuldne või hõbedane) ning teine on värvus. Ka kolm värvi vapil on igati aktsepteeritav, aga kui autor soovib lisada juba neljanda värvi, siis selleks peab olema väga hea põhjus. Liiga kirju vapp ei ole kunagi hea. Rusikareegel ütleb, et mida lakoonilisem, seda parem.
Ühest kohaliku omavalitsuse sümboolikakonkursist võttis Priit Herodes veel oma tööga osa – nimelt Rapla valla korraldatud konkursist. Tasub märkida, et Rapla valla hindamiskomisjoni analüüs leidis, et parim kõikidest kavanditest oli just Herodese pakutud töö “Juurte juurde”, mis pälvis komisjonilt esimese preemia. Komisjoni hinnangul saaks selle töö võtta muutmata kujul ametlikult kasutusele.
Kavand “Juurte juurde” on ehe näide lihtsast ja kaunist ning samal ajal selge tähendusega sümboolikast. Vapp jaguneb neljaks võrdseks osaks, mis ilmselgelt igaüks sümboliseerivad nelja ühinenud valda – Juuru, Kaiu, Raikküla ja Rapla. Selgust ja lihtsust lisab vaid kahe värvitooni kasutamine, milleks on hõbedane ja roheline.
Herodes kutsuti juhtima riigikantselei heraldikakomisjoni, mille ülesanne on jälgida kavandite vastavust heraldikanõuetele. Oluline on märkida, et oma kavandid Saaremaa ja Rapla valla konkurssidele saatis ta ära enne, kui andis nõusoleku seda komisjoni juhtida. Samuti ei osalenud ta aruteludes, mis puudutasid neid kahte konkurssi.
Kindlasti ei ole selle komisjoni ülesanne jagada omavalitsuste volikogudele suuniseid või soovitusi, millist kavandit tuleks konkursi käigus eelistada. “Komisjon ei langeta mingisuguseid lõplikke otsuseid,” ütles Herodes. Hiljaaegu tekitas ajakirjanduses elevust Kanepi valla sümboolikakonkurss. Valla veebilehel saavad kõik huvilised anda hääle oma lemmikkavandile. Enim toetust on kogunud kavand, mis kujutab rohelisel taustal hõbedast kanepilehte. 29. jaanuari hilisõhtu seisuga oli see kogunud 77 protsenti kõigist poolthäältest ehk 11 845 häält. Ükski teine kavand ei küündinud isegi tuhandeni.
Loomulikult tuleb mainida, et internetihääletus ei ole ei valla hindamiskomisjonile ega volikogule otsuse langetamisel siduv. Ometi on õhus küsimus – kas ühel kohalikul omavalitsusel oleks sobilik oma ametlikus sümboolikas kasutada sümbolit, mis viitab narkootilisele ainele?
Priit Herodes ütles, et tema ei saa jagada eetilisi soovitusi, kuid lisas, et see kavand on täielikult vastavuses heraldikareeglitega. “Formaalselt võttes on see kavand mõeldav,” sõnas ta. See tähendab, et puhtalt heraldilisest seisukohast võetuna ei ole takistusi, kui Kanepi vald soovib seda oma ametliku sümboolikana kasutusele võtta.
Millest saab alguse ühe vapi kujundamine? Mitte joonistusest, vaid sõnast, selgitas Herodes. Ta tõi võrdluse Uue Testamendi Johannese evangeeliumist, kus on öeldud: “Alguses oli Sõna.” Nii on ka vapi kujundamisega. Sellele järgneb sümbolite valik ja heraldilise kirjelduse koostamine.
Inimeste huvi sümbolite ja nende kasutamise vastu on Herodese sõnul alati olemas olnud. Keerulisem on öelda, kas huvi heraldika vastu on kasvamas või mitte. Näiteks Rapla valla konkursile laekus 31 kavandit. Kehtna vallas oli sama number 51. Kõik neist heraldikareeglitele ei vastanud ja seetõttu tuli valik langetada väiksema arvu vahel.
Kui mõne aja pärast taas uusi konkursse korraldatakse, ehk saab siis anda täpsema hinnangu, kas huvi heraldika vastu on kasvanud või kahanenud. Kui palju kavandeid laekus ja kui paljud neist täielikult heraldikareeglitele vastavad – see võiks olla võrdlusmoment.
