Stina Andok / illustratsioon: Ulvi Blande, foto: static.pexels.com.
Tänavu veebruarikuus möödub aasta sellest, kui loodi MTÜ Raplamaa ATH Ühing, mille eesmärk on aktiivsus- ja tähelepanuhäirega laste vanemate toetamine. Eelmisel aastal alguse saanud traditsioonilised igakuised tugigrupi kohtumised lapsevanematele jätkuvad.
MTÜ ühe algataja Ege Vonbreti sõnul on ühingu esimene tegutsemisaasta olnud järjepidev. Eelmisel aastal kohtuti seitsmel korral ning osalejaid oli kohtumistel kokku seitsekümmend seitse. Tugigrupi tegutsemise alustamise hetkel oli nende Facebooki lehel „ATH Raplamaal“ liikmeid 63, tänaseks on neid juba üle saja. Liikmete pidev lisandumine on märk tugigrupi vajalikkusest.
„Aktiivsus- ja tähelepanuhäire on aina levinum mure, mis tekitab probleeme kollektiivis ja kodus,“ selgitab Vonbret. Tugigrupp pakub lapsevanematele võimalust oma muresid jagada ja nõu saada nii spetsialistidelt kui ka teistelt sarnases olukorras olevatelt lapsevanematelt. „ATH-lapsed ei ole „pahad lapsed“, nendega on vaja osata käituda ja teada, kuidas kõik keerulisest olukorrast võitjana väljuks,“ ütleb Vonbret.
Kogemuste ja murede jagamise koht
Naise sõnul jõutakse tugigruppi reeglina siis, kui lapsel on avastatud ATH jooned ning vaja on reaalset abi ning tuge. „Kõige olulisem on küsimus, kuidas ja millest alustada. Rehabilitatsiooniplaani koostamine, spetsialistide valimine,“ selgitab ta. Lisaks räägitakse grupis sageli sellest, millised muret valmistavad probleemid väljenduvad kollektiivis, näiteks käitumine, keskendumine, suhtlus sõprade ja pedagoogidega. Samas on oluliseks murekohaks ka lapsevanema vaimne tervis. „Kuidas peab vanem, kes peaks olema lapse tugev seljatagune, ka ise kõige toimuva juures terveks jääma. Alati ei ole võimalik jääda rahulikuks, tekib ülereageerimine ja seeläbi on ka süütunne kerge tulema. Seega ongi vaja tulla tugigruppi ning rääkida,“ ütleb Vonbret.
Kohtumistel ei jaga lapsevanemad üksnes oma kogemusi, vaid saavad nõu erinevatelt spetsialistidelt. Möödunud aastal rääkis lapsevanematele ATH-st ja sellega seonduvatest probleemidest eripedagoog ja lepitaja Liivia Vacht, Rapla valla lastekaitse peaspetsialist Sirve Salu selgitas seadusandlust ning erapolikliiniku Praxis psühhoterapeut Ly Ehin tutvustas abivahendeid, mida kasutab oma töös ning kuidas neid nippe kasutada ATH-lapse kõrval tavalapse aitamiseks.
Samuti on grupikogunemistel osalenud Raplamaa Rajaleidja keskuse psühholoog Reet Mammon ning Rapla Vesiroosi gümnaasiumi kooliõde Eveli Kask, kes pidas loengu ATH-lapse toimetulekust kodus ja koolis.
Tugigrupp koguneb reeglina korra kuus neljapäeviti Rapla Vabakoguduse ruumides. „Tegemist on väga siirate ja soojade inimestega, kes pakuvad meie grupiõhtutele ruume tasuta,“ on Vonbret tänulik. Suvel korraldati lisaks perepäev Polli loomaaias, mis tuleb kordamisele ka sel aastal. Esimese tegutsemisaasta jooksul on Raplamaa ATH Ühingul tekkinud teisigi toetajaid, kellele Vonbret on toetuse ja abi eest tänulik.
Ära ole üksi
Vonbreti sõnul on Raplamaa tugigrupp üks osa üle-eestilisest ATH tugigruppide võrgustikust. „Eesti lastefond, kelle alla kuulume, on saanud palju kiitusi just oma püsiva tegevuse poolest,“ ütleb ta. Raplamaa tugigrupp on ka ainus, kes on loonud oma MTÜ, et korraldada erinevaid üritusi veelgi.
MTÜ eestvedajad on algusest peale olnud vabatahtlikuna Tiina Koskinen, Ege Vonbret ja Karmen Metssalu. „Oma pere, töö ja minul ka ülikooli kõrvalt on teinekord vaja korralikku planeerimist, et asjad tehtud saaks. Põhiline on aga meie moto, et kui üks ei jõua, siis kohe ütleb ja teised toetavad,“ räägib Vonbret ning lisab: „Meie veame tugigruppi ikka nii kaua, kuni on kasvõi üks inimene, kellele see olulist tuge pakub.“
Aktiivsete naiste vabatahtlik töö on vilja kandnud, kuna lapsevanematelt on saadud üksnes kiitvat tagasisidet. „Lapsevanemad on öelnud, et meie tegevus on tänuväärne tugi. On võimalus tulla rääkima oma murest ja saada nõu,“ kirjeldab Vonbret. Nii nagu kinnitab ka tugigrupi hüüdlause „Ära ole üksi“, mis lasti ka T-särkidele trükkida, et üritustel oma seltskonnaga paremini silma paista. Vonbreti sõnul lapsevanemad väga loodavad, et tugigrupi tegevus jätkub. Ollakse rahul ka grupi Facebooki lehega „ATH Raplamaal“, kus saab kiirelt infot kooskäimiste kohta, jagatakse olulisi artikleid ning saab vajadusel küsimusi esitada.
Vonbreti sõnul on igal ajal võimalik huvilistel tugigrupi tegevustega liituda. Selle aasta järgmine kohtumine on kavas 15. veeburaril ja siis on teemaks ATH ja rehabilitatsioon. Kõneisikuteks on Raplamaa haigla sotsiaaltöötaja Mai Einama, kes räägib rehabilitatsiooni võimalustest, Rapla valla lastekaitse peaspetsialist Sirve Salu annab ülevaate seadusandlusest ja Janne Liidik Ridiradiralla OÜ-st tutvustab puudega lastele mõeldud tugiteenuseid. Lisaks on kavas esimesel poolaastal rääkida veel ATH-lapsest ja tema kaotusvalust, suhetest lähedastega, ATH-lapse vaba aja veetmisest, ATH-st tingitud käitumisest ning sellest põhjustatud arusaamatustest.
