Helerin Väronen / foto: Siim Solman.
Raplamaa kaasaegse kunsti keskusel (RKKK) on alanud põneva programmiga näituseaasta, milleks on toetust saadud kultuurkapitalilt.
Kuni 25. veebruarini ootab keskus kõiki vaatama Jaak Kadariku näitust “Must&valge”. 4. märtsil on kunstikeskuse ruumid aga muusika päralt, sest kontserdi annab kammerkoor Head Ööd, Vend.
“Teist aastat oleme saanud kultuurkapitalilt tegevustoetust, mis on tegelikult hoidnudki meid elus ja aidanud siin toimetada. Konkureerime ju tihedalt erinevate galleriidega üle kogu Eesti ja see, et meid toetatakse, näitab tunnustust ja usaldust,” ütles RKKK juhataja Kairi Orgusaar. Ta lisas, et minevikus on toetust saadud ka kultuuriministeeriumilt, kuid praegu toetab ministeerium ainult tähtsamaid Tallinna kunstiasutusi ja kunstnike liidu galeriisid.
“Sellise aastase toetuseta, ainult projektide põhjal tegutsemine on väga raske, peaaegu võimatu. Kui me alustasime, oli meil väga palju abi sellest, et esimestel aastatel toetas meid vald, aga seda kuni masuni. Pärast seda on vald toetanud mõningaid projekte. Muidugi oleks see tohutult tore, kui nad toetaks meid ka püsitoetusega, see teeks elu ja planeerimise palju kergemaks,” nentis Orgusaar.
Tavapärasest erinevad näitused
Sel kevadel tuleb kaasaegse kunsti keskuses Eesti ja Prantsuse ühisnäitus, mis kannab pealkirja “Juhuslikult/Par hasard” ja pakub kahe Pariisis elava ja töötava kunstniku personaalprojekte, mis näitusesaalis vormuvad ühiseks näituseks.
Üks kunstnik on Saaremaa juurtega 20 aastat Pariisis elanud Kaia Kiik, kes põhimõtteliselt on küll maalikunstnik, kuid tema maalimaterjalid on tavapärasest erinevad. Ta kasutab oma töödes loodusvärve ja ilmastikumaterjale. Oma loomingus kasutab ta erinevaid orgaanilisi materjale ja värvimuldasid ja ehk ka Mukri raba samblaid, mida ta käis siin eelmisel aastal korjamas. Tema maalide protsess on pikk ja tulemus ei ole etteaimatav, kuna päike, tuul ja vihm muudavad neid.
Teine kunstnik on auhinnatud skulptor Makouvia Kokou Ferdinand, kellel on mõte üks oma teos teha valmis otse publiku silme all, nii et sellest kujuneks happening. Oma skulptuure loob ta peamiselt sae ja tulega.
Selleaastane Raplamaa kunstnike näitus tuleb aga teistsugune. Maalide asemel eksponeeritakse erinevaid 3D objekte. “Kõik kunstnikud panevad oma ideed mingisse vormi ja kõik need kummalised vormid loovad koos ruumiga mingi ühtse atmosfääri,” sõnas Kairi Orgusaar.
Pärast suvist puhkust on sügise esimene üritus Särina festival, mille peakorraldaja on Loomeruum. Festivalil on esindatud muusika, teater, film kirjandus ja kunst. Iga programmi koostab ja viib läbi vastava ala professionaal. Hetkel on programm alles kujunemisjärgus.
Olulisim näitus esitleb eestlastele omaseid märksõnu
Keskuse jaoks kõige olulisem sündmus tuleb oktoobris. Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse koordineeritud programmi “EV100 – sada kunstimaastikku” raames viidi läbi konkurss, kuhu laekus 83 projekti, neist valiti välja 30. Üks neist oli Raplamaa kaasaegse kunsti keskuse projekt pealkirjaga “Eesti kui mõtteline ruum”.
Kairi Orgusaar rääkis, et nad otsustasid vaadata Eestit üldinimlikus mõistes, otsides pidepunkte, mis meid seovad. Kairi ise on selle näituse kuraator ja teda inspireeris Valdur Mikita, kes on läänemeresoomlast identifitseerinud nii, et ühes käes on tal Skype ja teises seenenuga. Selles projektis püütaksegi eestlastele omaseid märksõnu tuua välja tänapäevase tehnoloogia ja kunsti abil.
Näiteks on näitusel “Soovisein”. Soovide soovimisel on pikk traditsioon, mis on alati olnud seotud maagiaga. Varvara Guljajeva ja Mar Canet´i “Soovisein” väljendab läbi tänapäevase tehnoloogia maagilist soovimise akti ehk tulevikku loovat sõna. Interaktiivne installatsioon teeb külastaja poolt kirja pandud soovi füüsiliselt nähtavaks – sõnad projekteeruvad ekraanile ja võtavad liblika vormi, mille kuju näeb välja vastavalt lausutud emotsioonile. Iga liblikas kannab soovi, mis võib minna täide, kui õnnestub liblikas kinni püüda või lasta tal laskuda oma käele.
Märksõna alt “meri” leiab Kärt Ojavee ja Johanna Ulfsaki näituse “Otseülekanne – Live streams” mis kujutab endast tehnoloogilist telepaatiat, utoopilist kommunikatsiooni, kus teineteist mõistavad sõnadeta ja nägemata kaks eri universumit. Käsitsi telgedel kootud hiigelkangasse on Ojavee ja Ulfsak põiminud retseptorid, mis saavad informatsiooni välismaailma kohta interneti kaudu. See installatsioon aitab tajuda looduse jõudu läbi materjali. Kui üle Läänemere puhub tugevam tuuleiil, kangas reageerib. Kui laine tõuseb sügistormiga, liigutab ennast ka kangas. Tegemist oleks justkui robotiga, mis esialgu on küll vaid puhas kunst.
Alide Zvorovski installatsioon „Ruum“ on inspireeritud teadusartiklist leitud lausest „Igasugune karp on tühi seni, kuni sinna sisse vaadatakse”. Lihtsalt seletatult muudab inimene igasuguse informatsiooni vaatlemisega füüsiliseks reaalsuseks. See on kvantmehaanika alusprintsiip ja kogu reaalsusloome olemus.
Töid on ka teistelt autoritelt, kuid hetkel jätab Kairi need veel saladuse loori taha, et mitte vaatajale kõike ette ära jutustada
Veel on sel aastal tulekul krokii maratoni näitus “Ühest minutist viieteistkümneni”. Selle visandinäituse idee sai alguse 2017 toimunud hollandi kunstniku Toon Vugtsi ja Margit Terasmehe korraldatud “Drink & Draw / Joo ja joonista” neli tundi kestnud maratonist Raplas. Näitus toob vaatajate ette aktivisandid, mis on joonistatud 1-15 minutit kestvatest poosidest (1, 5, 10, 15 min) ja mis tõi kokku Eestis tegutsevaid eri rahvustest kunstnikke Tallinnast, Raplamaalt ja mujalt.
Krokii (tuleneb prantsuskeelsest sõnast croquis) nõuab palju nii modellilt kui ka kunstnikult – modell peab suutma hoida stoppkaadrit etteantud aja jooksul, kunstnik peab suutma sama ajaga poosi tabada. Kuigi krokii nõuab kunstnikult järjepidevat treeningut nagu ballett tantsijalt, ei ole see siiski pelgalt käsitööoskus. Kunstiks teevad visandi hästi tunnetatud/tabatud karakter, valgus ja meeleolu, kunstniku käekiri ja kunstiline lahendus.
Programmi viimaseks näituseks on fotograaf Kaari Saarma ja kunstniku-kirjaniku Mathura ühine näitus „Langedes, hoides“, mis otsib üksikute detailide mõtestatust hetkes ja paberil. Fotodest ja vaba käega tehtud joonistustest sünnib omalaadne kummaline, aeglane sünergia, mis kutsub vaatajat mõtestama aja kulgu ja kõigi üksikasjade tähendust.
Kairi Orgusaar lisas, et näituste ajal teevad nad ekskursioone koolidele, mida enamasti on kasutanud just väiksemad koolid ja kunstikoolid. Neid ekskursioone juhatab kunstnik või kuraator.
“Osa näitusi on saatnud ka eraldi välja töötatud haridusprogrammid. Viimasel Särina kunstiprogrammi näitusel olid väga aktiivsed ka lasteaiad. Tegelikult on galeriil täiesti oma roll kunstihariduses, mida võib-olla esmapilgul ei osata märgata,” lausus Orgusaar.
Lisaks näitustele toimuvad Raplamaa kaasaegse kunsti keskuses regulaarselt joonistamis- ja maalikursused, aktikrokii kolmapäevad ja kokkulepitud tsüklitena Sõnaleidmise õpitoad. Rohkem infot leiab: www.raplakunst.eu
