Rapla valla infoleht loobus kommertsreklaamist

Katri Reinsalu.

Kommertsreklaam munitsipaalväljaannetes on probleem, millega Eesti Ajalehtede Liit on juba aastast 2012 tegelenud. Maksumaksja raha eest väljaantavad lehed saavad müüa reklaami turuhinnast madalamalt. See aga annab ebaõiglase eelise, võrreldes väljaannetega, kes teenivad oma tulu vaid reklaamimüügist.

Rapla vallas on pärast võimuvahetust langetatud selles osas oluline otsus. Vallavanem Piret Minn kinnitas, et kommertsreklaamist loobumine on vallalehe põhimõtetesse tõesti kirja läinud.
Ühinenud valla lehte puudutavate küsimuste otsustamiseks on moodustatud Rapla Teataja kolleegium. Praeguse plaani järgi koguneb kolleegium uuesti suvel, et taas vallalehe väljaandmise põhimõtted üle vaadata. Vallavanem kinnitas, et see ei puuduta otsust kommertsreklaamist loobuda. Pigem arutatakse selle üle, kuidas uus leht uue geograafilise olukorraga kohandada.
Kolleegiumis on nii opositsiooni kui ka koalitsiooni esindajad, on noorte ja vallamaja, samuti piirkondade esindajad. Sinna kuuluvad Kristjan Aller, Anne Kalf, Janika Kibur, Katrin Kruusimägi, Piret Minn, Aili Normak, Age Rebel, Merilin Reino ja Väino Sassi.
Kolleegiumi liige ja valla avalike suhete spetsialist Kat­rin Kruusimägi selgitas, et tänavu kogunenud kolleegium leidis, et vallaleht ei tohi eraettevõttele konkurentsi pakkuda. „Vallalehe ülesanne peaks eelkõige olema vallainfo jagamine,“ ütles Kruusimägi. Ta lisas, et tegemist on pigem valla infolehe kui ajakirjandusliku väljaandega. Mõistagi võib jätkuvalt lehest leida valla allasutuste ning MTÜ-de poolt korraldatavate ürituste reklaame.
Kruusimägi lisas, et toimetajale jääb alati võimalus erand teha, kui vald tunneb, et tegemist on äärmiselt olulise infoga, mis kindlasti vallaelanikeni jõudma peaks. Kuid reklaamitulu teenimine ei ole edaspidi enam eesmärk. Uusi põhimõtteid on rakendatud aasta algusest.

Eeskujuks teistele

Eesti Ajalehtede Liidu (EALL) tegevdirektor Mart Raudsaar ütles, et reklaam on üks peamistest põhjustest, miks liit n-ö munitsipaalmeediat kritiseeriunud on.

Kommerts­alustel ilmuv leht elab vaid tellimustest ja reklaamimüügist. Munitsipaalväljaanded elavad aga peamiselt eelarve rahadest. See loob reklaamimüügi konkurentsiturul ebaõiglase olukorra.
Samas toonitab Raudsaar, et liidu eesmärk ei ole kunagi olnud vaidlustada kohalike lehtede õigust ja lausa kohustust informeerida kohalikku elanikkonda oma tegevusest. Samuti ei ole kõik vallalehed ühe mütsiga löödud. Raudsaare sõnul on ka selliseid munitsipaalväljaandeid, mis on algusest peale olnud mõistlikud valla infolehed.
„Minu meelest on see täiesti eeskujulik käitumine,“ ütles Raudsaar Rapla valla otsuse kommentaariks. Tema arvates võiks see olla eeskujuks kohtadele, kus sinnamaani veel jõutud ei ole.
Raudsaar lisas, et just viimasel ajal on hakanud kinnistuma arusaam, et vanal kujul munitsipaalmeedia on probleem. Valdade ühinemise käigus on tekkinud suure pindala ning eelarvega üksused. Enam ei saa öelda, et nende suurte valdade lehed ei mõjuta maakonnalehti.
2014. aasta märtsis kohtus EALL Riigikogu kolme komisjoniga. Kohtumise lõpus löödi pall piltlikult öeldes omavalitsusliitudele, et nemad võtaks vastu hea tava. Seni polnud selles osas suurt liikumist toimunud. Rapla valla otsus võiks aga olla heaks nurgakiviks.