Asutava kogu kokkukutsumine

Eha Metsallik

Olin osaleja, vaatleja, kaasamõtleja ning lõpuks ka kritiseerija Raikkülas kärajatel, kus pika päeva õhtuks vormistati Maakogu Asutava Kogu pöördumine Eesti rahva poole.

Raikkülla tuli 3. veebruaril kokku Eestimaa Asutav Kogu, et kutsuda ellu Maakogu – uus Maapäev. Kohale olid tulnud väga väärikad inimesed nii saartelt kui ka Virust ja Võrust, isegi Setomaa oli esindatud. Saabunud oli vähemalt 70 ühenduse ja organisatsiooni esindajaid, kuna igal osalejal pidi olema kümnelt isikult saadud volitus. Päeva alguses liitus ka külalisi, kel ei olnud soovitajaid. Nemad ei saanud hääleõigust. Päev algas päikese tõusu tervituse ning lauludega Paka mäel, kuhu kokkutulnutest igaüks jättis oma lootuse päeva hääks kordaminekuks ning soovi tuleviku lootuste tarbeks.

Minu tähelepanekud päevast:
* Päev saalis algas pidulikult Eesti hümniga.
* Peeti mõned selgitavad ning sütitavad kõned.
* Pikkade protseduurireeglite ja selgituste peale lahkusid nii mõnedki vinged mehed saalist, kes oleksid soovinud kohe ultimaatumit esitada või vähemalt koostamisega alustada.
* Pärast lõunat moodustati neli töörühma, kus iga kärajatel osaleja sai valida ümarlaua teema oma soovi ja kompententsi järgi. Ümarlaudades-töörühmades sai igaüks oma arvamuse välja öelda ning kaaslaste mõtteid täiendada. Kuna kohale olid tulnud tõesti suure südamega rahvaesindajad – loomeinimesed, teadlased, õppejõud, maarahva esindajad kõigist eluvaldkondadest -, olid ettepanekud ja arendused värvikad, nutikad, laia haardega, mis andis tublisti lootust.

Minu kriitika:
* Mulle tundus, et Maakogu kokkukutsumise protseduurireeglitele, administreerimisele kulutatakse meeletult jõudu ja väge, selle asemel, et põletavad probleemid meie rahva jaoks kohe järjest üles tõsta. Kas meid on enam nii palju järel, et on mõtet sedavõrd suurt väge (elujõudu) kulutada mingi keha koostamisele? Mulle tundus, et kui administreerimine nii pikaks kujuneb, ei jõua me sellele karavanile, mis meie keelt kõneleva rahva jaoks kuristiku poole liigub, enam pidurit tõmmata. Mulle tundub, et rääkimise aeg on mööda saanud. Vastutajaid enam ei ole. Kas Maakogu suudab võtta vastutuse oma maa ja rahva kestmise eest vastavalt põhikirjale?
Toon täiesti isikliku näite. Praegu küsiti ajakirjanduses kõrgete ametnike käest, mida nad on riigi heaks korda saatnud. Ja mitmed olid uhked, et said haldusreformi läbiviimises abiks olla. Nad ei näe seda segadust, rahva kurbust ja kaost, mis nad sellega tekitasid – ääremaastamine, rahva juurte (identiteedi) katkirebimine, vastutajate kaugenemine rahvast…
* Maakogu Asutava Kogu pöördumise heaks kiitnud isikute nimed leiab maakogu.ee lehelt, sealt leiab ka loodava Maakogu, uue Maapäeva ideoloogia ning lähieesmärgid ja kõik mu olulise.

Mõned näited:
* Rea Rausi kirjutatud:
a) võimekus mõelda generatsioonideüleselt (ehk põlvkondade sidusus, traditsioonide, põliste väärtuste edasiandmine)
b) võimekus mõelda liikideüleselt (ehk arusaam kogu looduse omavahelisest seosest, tunnustades ka teiste olendite õigust eneseteostusele, olemasolule, elule jne)
c) võimekus mõelda aegadeüleselt (ehk iidne arusaam sellest, et meie tegude tagajärjed jõuavad meie ja meie lastelasteni, strateegiline, väga pikaajaline vaade ja vastutus)
d) võimekus mõelda kultuurideüleselt (tunnustades kultuurilise mitmekesisuse väärtuslikkust, sarnaselt bioloogilise mitmekesisusega, kus iga kultuur kujuneb seoses maaga, asukohaga ehk hoides ka oma areaali ja piire – kriitiline aspekt tänases maailmas).

* Tiit Merenäkk, nõukoja liige, kirjutab:
„Oleme väga vana rahvas, kes kuulub väheste järelejäänud Euroopa paiksete põlisrahvaste hulka – koos saamide, baskide, iirlaste, šotlaste ja kõmridega. Me oleme aastatuhandeid klammerdunud selle mereäärse maakillu ja saarte külge. Selleks on andnud meile meelekindlust ja jõudu siia rajatud põliskodud. Need on oma looduskesksusega kujundanud omakorda meie rahumeelse mõttelaadi ja käitumise, omanäolise meditatiivse kultuuri. Selle maailmavaateliseks kreedoks on olnud harmooniline (töö)suhe ümbritseva keskkonnaga, pere, (küla)kogukonna ja hõimu püsimajäämine.
Eestlaste strateegiline asukoht on alati ahvatlenud meie suuri naaberrahvaid. Ei ole mõtet siinkohal sellega seonduvat ajalugu hakata üle kordama. Küll aga peame endale aru andma olukorrast, kuhu me sattusime Euroopa Liiduga ühinemise järel. Seoses kommunistliku impeeriumi kokkuvarisemisega sattusime järjekordselt ajalootuulte pöörisesse.“

Sellised suunad ja mõtted…

***

Maakogu Asutava Kogu pöördumine Eesti rahva poole

Eesti Vabariik 100 vaimus, on 3.02.2018 Raikkülas loodud Asutav Kogu otsustanud kokku kutsuda parteidevälise Eesti Maakogu, mille peamiseks ülesandeks on rahva tahte selge teadvustamine, välja ütlemine ja selle tahte eest kindlameelselt seismine, tuginedes EV Põhiseadusele.
Eestis on täna suurim mure valitsejate võõrandumine oma rahvast – meie poliitilise juhtkonna soovimatus kuulda meie häält ja arvestada sellega küsimuste puhul, mille otsustamiseks rahvas pole valimistel oma mandaati andnud. Kodanike, haritlaste ja teadlaste hääle järjekindel eiramine lõhestab riiki ja on tekitanud suureneva usalduskriisi.
Asutav Kogu tunneb, et riigiaparaat lähtub oma toimetustes mõne kitsa poliit- ja ärigrupeeringu või välise survegrupi huvides tehtavatest otsustest, mitte Eesti Põhiseadusest. Meie elukeskkonna ja kogukondade hävitamine on saanud nähtavaks üle maa ja nüüd on aeg seista meie laste ja lastelaste tuleviku eest.
Eesti Põhiseadus sätestab: „Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas“. Ning et meie riigi ülesandeks on olla „…pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse, kultuuri ja keele säilimise läbi aegade…“ On selge, et kõik see pole kuidagi võimalik, kui meie riiklikud institutsioonid ei suuda või ei taha oma tegemistes arvestada kodumaa looduskeskkonna halvenemisega ja põlisrahva enese tahtega.
Eesti Maakogust saab ühendus taastamaks usaldust ja kaitsmaks meie rahva põhiseaduslikke õigusi ja kohustusi. Maakogu seab eesmärgiks põlisrahvastele omaste, jätkusuutlikkust tagavate väärtuste säilimise. Maakogule asub keerukates küsimustes oma nõuga toeks haritlastest,
teadlastest ja praktikutest loodav priitahtlik Nõukoda. Olgu Maakogu algatus kingituseks meie vabale riigile tema sajandal sünnipäeval.
Asutav Kogu asub Maakogu kokkukutsumiseks ettevalmistusi tegema üle kogu Eestimaa ning annab sellest avalikkusele teada.