Katri Reinsalu / foto: Aare Hindremäe.
Laupäeval toimus Sadolini spordihoones Rapla valla tänuõhtu. Tänavu oli see eriline, sest mõistagi oli pidu pühendatud Eesti Vabariigi juubelile ja ühtlasi oli see esimene pidulik koosviibimine ühinenud valla jaoks.
Pidu oli kõigile tasuta ja õhtu jooksul said külalised nautida mitmekesist meelelahutust. Esile toodi ka ühinenud valla eelmise aasta kõige silmapaistvamad inimesed.
Sadolini spordihoone suur saal oli läbinud suure muutuse. Sportlik õhkkond oli asendunud pidulikuga. Hämar ruum oli täidetud valgete linadega kaetud ümmarguste laudadega, millel põlesid küünlad. Kohad täitusid juba enne õhtu ametlikku algust. Teised huvilised sättisid end tribüünidele lavastust nautima.
Uuem ja suurem Rapla
Vallavanem Piret Minn väljendas oma avakõnes siirast heameelt, et saali oli kogunenud nii palju inimesi. Haldusreformieelselt on läbi aastate selle tänuõhtuga tähistatud Rapla valla sünnipäeva. Sel aastal tähistati juba 127. sünnipäeva.
Minn tõdes, et tänavusest tänuõhtust kujunes omamoodi segasummasünnipäev, sest kätte on jõudnud uus etapp. Rapla vald on uuem ja suurem. „Sestap on täna kutsutud meiega ühinema ja on oodatud ka siia meie hulka kõik uue valla inimesed,” ütles Minn.
Ka volikogu esimehel Rene Kokal oli rõõm näha inimesi valla erinevatest punktidest kokku tulemas. Igaüks neist toob endaga kaasa killukese valla mitmekülgsest identiteedist. „Oleme üheskoos suur ja tugev vald,” ütles Kokk.
Volikogu esimees ütles oma kõnes, et Raikkülast mõeldes tulevad tal silme ette Uku Masing ning Paka mägi oma kärajatega. Juuru kandist meenub poisikesepõlves külastatud Mahtra talurahvamuuseum ning seal kogetud imetlus nende naiste ja meeste vastu, kes ammustel aegadel oma õiguste eest seisid. Kokk tõdes, et ka tänasel päeval ei ole sirge seljaga inimesed ja kogukond Juurust kuhugi kadunud. Kaiust mõeldes meenub kuulus raba ja anomaalsed nähtused. Raplaga tuleb silme ette üle 90 aasta tagasi siin tegutsenud kogukond, kes otsustas, et oma noorte õpetamiseks on vaja kooli ning panid aluse Rapla algkoolile.
„Soovin teile kõigile jõudu meie ühtses vallas. Oleme ikka üksteisest hoolivad,” ütles ta.
Rüblikutest veduriteni
Pärast kõnesid astusid lavale meie kohalikud noored talendid. Oli üsna värskendav näha, et tunnustamisele saab läheneda tavapärasest märksa loomingulisemalt. Õhtu projektijuht oli Age Rebel, lavastaja Piia Põder ja muusikaline juht Thea Paluoja.
Valla tunnustused olid jagatud gruppidesse ja igaüks juhatati sisse lühikese sketšiga.
Rapla Rüblik on Rapla piirkonna haridusauhind, mis omistatakse isikule, kelle elutöö või õppeaastal silmapaistev tegevus ja isiklik eeskuju on oluliselt kaasa aidanud valla hariduselu edendamisele üld- või huvihariduses. Tunnustuse pälvisid rahvakultuuri edendaja, rahvatantsu traditsioonide väärtustaja ning tunnustatud tantsupedagoog Anne Paluoja, Rapla muusikakooli kauaaegne klaveriõpetaja Talvi Lukas ning Rapla Vesiroosi gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja ja valla spordielu edendaja Ingrid Lenk.
Oma haridusauhinnaga tunnustas Juuru piirkond tahtekindlat, laia silmaringi ja heade kommetega noort õpetajat, kes on eeskujuks õpilastele ja hea kolleeg õpetajatele. Auhinna laureaat on Kalev Kask.
Elusa Tule auhind on Rapla piirkonna aasta sotsiaalvaldkonna auhind, mis omistatakse laiemalt sotsiaalvaldkonnas tegutsejatele, kelle silmapaistev tegevus on oluliselt kaasa aidanud Rapla piirkonna elanike sotsiaalse elukeskkonna ja nendega seotud teenuste rikastamisele ja täiustamisele. Tiitli pälvis Rapla valla sotsiaalse elukeskkonna kujundaja, arendaja ja tervisedendaja Inna Tamm, kes on 26 aastat valla sotsiaalvaldkonda juhtinud.
Oma sotsiaaltöö preemiat on välja andnud ka Juuru piirkond. Selle pälvis Juuru Hooldekodu personal kui pühendunud ja kohusetundlikud inimesed, kes teevad kõik, et nende hoolealustel oleks rahulik ja väärikas elu.
Seejärel kappas puithobusel lavale veidi ebalev Gabriel. Sellega algas ilmselt õhtu kõige humoorikam sketš , mis nii mõnegi naeruturtsaka endaga kaasa tõi. Ajaloolise jutustuse Pirita kloostri viimastest päevadest selles versioonis, mida laval jutustati, ei suuda kaunis Agnes peakangelast just kuigi edukalt ära võluda. Gabriel on natuke hajameelne ning ei torma esimese käsu peale ka neiut päästma. Lugu lõpeb mõistagi õnnelikult ja tülpinud näoga Agnes sõidab koos Gabrieliga lavalt minema. Sket iga juhatati sisse kultuuriauhindade jagamine.
Rapla piirkonna kultuuriauhinnaga Valla Vedur tunnustatakse kultuurilisi algatusi, loomingulisi saavutusi või jätkusuutlike traditsioonide hoidmist. Tunnustuse said kolm inimest: Rapla Pasunakoori looja ja dirigent, trompetist ja pedagoog Aigar Kostabi, Rapla kultuurikeskuse ning paljude valla kultuuriürituste kujundaja ja kunstnik Maarika Riismaa ning noor helilooja, saksofoni- ja klaverimängija, dirigent ja muusikatundja, kohaliku teatrielu rikastaja Patrik Sebastian Unt. Alles mõned minutid tagasi oli noormees laval kehastanud meie loo peakangelast Gabrieli. Täies kostüümis ja elavate ergutuste saatel võttis ta auhinna vastu.
Juuru piirkonna kultuuripreemia pälvis aga Merike Ulma kui aktiivne ja elurõõmus kultuuriürituste ja külaelu korraldaja, rahvamuusik ja kollektiivide juht.
Sport, majandus ja elutööpreemiad
Pimeda saali eri nurkadest hiilisid rahva sekka futuristlikud võimlejad, kes võtsid laval hullumeelseid poose ja andsid visuaalselt nauditava valgusetenduse. Lavale sammunud kaks ufot asusid jagama spordiauhindasid. Rapla piirkonna aasta naissportlane on Tiiu Kosk ja aasta meessportlane Peeter Pruus. Rapla piirkonna aasta võistkonna tiitli võttis vastu Avis Utilitas Rapla korvpallimeeskond. Rapla piirkonna aasta treener on Kadi võimlejate treener Kadi Saks.
Kaiu piirkonna aasta spordielu edendajaks kuulutati Kaiu vabatahtliku tuletõrje selts ning Juuru piirkonna spordipreemia sai kergejõustiklane, kes on saavutanud märkimisväärseid tulemusi nii rahvusvahelistel, üle-eestilistel, maakondlikel kui ka kohalikel spordivõistlustel – Henri Loose.
Järgmisena läks jagamisele Rapla piirkonna majandusauhind Rapla Sild. Selle juhatas sisse Benno Hansen, kes juba mõnda aega Rootsi kuninglikus ooperis laulnud. Andekal lauljal ei ole aga õnnestunud täita üht olulist tingimust. Kuningas nimelt sooviks teda rootsi keeles laulmas kuulda, kuid Hansen teatab, et kui kuningas soovib mõista tema laulusõnade tähendust, tuleks tal eesti keel ära õppida.
Aastaauhind Rapla Sild antakse Rapla piirkonnas tegutsevale isikule, kelle tegevus on enim mõjutanud Rapla piirkonna elukeskkonda ja aidanud kaasa valla positiivsele ning tasakaalustatud arengule. Viimase kümne aasta jooksul on üks Rapla valla suurematest tööandjatest ja maksumaksjatest olnud Rapla Tarbijate Ühistu, kes selle auhinna ka pälvis. Tunnustuse võttis vastu ühistu esimees Väino Sassi, kes tõdes, et Rapla Tarbijate Ühistu on tõepoolest väga pika ajalooga ettevõte ja on olnud täis soovi olla parim teenindaja Rapla vallas ja lähiümbruses. Tunnustus on oluline tagasiside, et see on saavutatav. „See on krediit tulevikku,” ütles Sassi.
Kaiu piirkonna aasta tegija on aga 2016. aastal asutatud toitlustamisettevõte Caiselle OÜ.
Järgmisena sammusid üksteise järel lavale mõisahärrad. „Raikküla mõisahoone – Eesti üks ilmekamaid klassitsistlikke häärbereid,” alustas oma kiidukõnet Raikküla mõisahärra. Saavutuste hulgas toob ta välja esimese Eestisse rajatud kiviktaimla ja talupoegade elamutesse ehitatud korstnad.
Hagudi mõisahärra kiitles aga oma 20 lapse ja härrastemaja vaadeldava kuju väljaehitamisega. „Sümmeetrilise fassaadiga barokselt kõrge kivikatusega loss, mille keskosa ja tiivad on rõhutatud laiade krohvpilastritega,” kirjeldas ta oma kodu.
Alu mõisahärra tõi aga välja mõisahoone kuubikujulise vormi, viiekorruselise nurgatorni ning sakmelise rinnatise. Pealegi on tema kodu Eesti üks omapärasemaid neogooti stiilis mõisahooneid.
Kiitlemisel ei paistnud lõppu tulevat ja mõisahärrad kippusid juba omavahel tülli minema. Õnneks pandi sellele kiiresti piir ja jagati välja hoopis kauni kodu tiitlid.
Rapla piirkonna tiitli “Kaunis kodu” pälvis perekond Ülle ja Tanel Laguse kodu Rapla linnas, Pille Otsa ja Arvi Laagi pere kodu Valtu külas ning Jaanus Benjamini Palamulla küün.
Lõpuks tulid lavale peaaegu kõik osalejad ning esitasid koos „Nukitsamehe“ filmist tuttavat Olev Ehala laulu „Tõeline jõud”. Sellega juhatatakse sisse elutööpreemiate jagamine. Juuru piirkonna elutöö preemia pälvis aktiivne ja osavõtlik kodanik, nelja vallavolikogu koosseisu saadik, eakate ja puuetega inimeste eest seisja Tiina Tiitso. Tiitso tänas kõiki neid, kes talle selle preemia määrasid. Kõige enam aga loomulikult talle kallist Juuru valla rahvast, kes on teda nii heas kui ka halvas väga palju aastaid saatnud.
Kaiu piirkonna elutöö preemia sai aga Eesti motospordi edendaja, priitahtlik pritsumees ja kauaaegne talupidaja Juhan Uustalu.
Ametlik osa läbi, kutsuti külalised kringlit maitsma ning tunnikese pärast ootas neid saalis juba ansambel Swingers koos Birgit Sarrapi ja Jüri Pootsmanniga.
