Velise muinsuskaitse selts on agar talguid korraldama

Reet Saar / foto: Reet Saar.

Velise muinsuskaitse seltsil sai 30 tegevusaastat täis juba eelmisel sügisel, aastapäeva tähistamine 3. märtsil tõi Sillaotsa muuseumi talutoa ja pool kööki tihedalt rahvast täis.

Talutares koguneti seetõttu, et just siin avati näitus Vabaduse Risti kavalerist Mihkel Vaarmannist ja Saalistete suguseltsist. Väljapanekut tutvustades rääkis Otu Vaarmann põgusalt oma ja Saalistete suguvõsast ning jagas isiklikke mälestusi Teise maailmasõja ajast. Nurga talus Velisel olid põimunud seltsielu ja vabadusvõitlus.

Velise muinsuskaitse selts sai alguse 24. oktoobril 1987. aastal. Enne käidi tarvilikku nõu küsimas mõnelt Raplamaal varem asutatud seltsilt. Asutamisdokumendile on alla kirjutanud 19 inimest, kellest 12 olid seegi kord kohal. Kalev Tihkan märkis, et Velisel Rahvarinde rakukest ei tekkinud, siin suubus inimeste energia muinsuskaitseliikumisse, seda enam, et asutajatel olid varasemast ajast tihedad sidemed looduskaitseseltsiga. 1970. aastail oli Eesti Looduskaitse Selts ja selle allüksused kui sõõm värsket õhku – ELKSi tegevus sidus loodust, kodulugu ja ajalugu. Jüri Kusmin täiendas, et looduskaitseselts ei kippunud ärkamisajal poliitikaga tegelema, „meie tahtsime julgemalt tegutseda, seetõttu asutasime muinsuskaitse seltsi“.
Velise muinsuskaitse seltsil on viieliikmeline juhatus, esimeest pole neil kunagi valitud ja kogu tegevus toimib ladusalt omaalgatuse pinnal. Juhatuse liige Kalev Tihkan tegi sellest kokkuvõtte. „Aidaraamatu kaante vahel on kirjas 55 sündmust. Kõige rohkem on olnud talguid – 21, nii et meid võib pidada talguseltsiks,“ ütles ta. Talguid on peetud Velise kalmistul, Kilgi kabelite juures, Velise matka- ja õpperaja objektidel. Tihkan soovis seltsile toreda talguenergia jätkumist.
Peale selle on olnud nõupidamisi, matku, kohtumisi, arutelusid. Näiteks taotleti kunagiste külanimede taastamist. Välja öeldi, et kui piirkonnas endisi nimesid ei taastata, siis meie valimistel ei osale. Jüri Kusmin lisas, et selle peale tuli rajooni täitevkomiteest näpuviibutus, et üks selts ei tohiks valimiste eel selliseid üleskutseid teha. Vanad külanimed Märjamaa vallas ennistati, välja jäid vaid Uhja ja Ligeda, kus enam elanikke polnud.
Tihe koostöö on Velise muinsuskaitse seltsil Velise kultuuri- ja haridusseltsiga, mille eesotsas on Jürgen Kusmin. See on ühtpidi väga loomulik, sest osa liikmeid kattuvad. Velise KHS on juriidiline keha, mille kaudu esitatakse projekte ja antakse välja trükiseid. Koos on süüdatud Lennart Meri sünniaastapäeval lapiküünlad Suure Lennu tulede teel. Ära ei unustata rahvakalendri tähtpäevi. Need kaks seltsi koos Sillaotsa talumuuseumiga loovad ja hoiavad piirkonna vaimsust.
Kalev Tihkan tänas raamatutega aktiivseid liikmeid ja tublisid abilisi.
Kohal oli Eesti muinsuskaitse seltsi juhatuse liige Ants Kraut, kes osales ka Velise seltsi asutamiskoosolekul. Kraut meenutas aktiivset muinsuskaitseklubide teket Eestis 1987. aastal ja poliitilist ärkamisaega riigis. Temagi kinkis trükiseid.
Märjamaa vallavanem Villu Karu tõi välja, et Velise kant on vallas selle poolest üks värvikamaid, kuna siin peetakse ajalugu eriti meeles. Ta andis seltsile üle valla tänukirja.
Siis oli aeg näitust uudistada ja koduleiba maitstes tuttavatega juttu puhuda.