Stina Andok.
Eelmisel pühapäeval, 11. märtsil toimus Haimre rahvamajas viimane Eesti Vabariik 100 üritus „Tunne huvi”, kuhu oli külla tulnud tuntud ufoloog Igor Volke, et rääkida teemal „100 aastat UFO-sid Eestimaal”.
Ufoloog Igor Volke alustas sellega, et ufoloogia valdkonna tegemisi on tõkestanud ja takistanud teispoolsed, UFO-d on olnud selle salastamise ja varjamise taga. See selgitab, miks teema endiselt niivõrd salapärane on.
Volke andis seejärel umbes paarikümnele kuulajale ülevaate olulistest ajaloolistest sündmustest illustreerimaks meie evolutsioonilist arengut. Samuti toob ta välja, et 1981. aastal toimus Tallinnas rahvusvaheline teoreetiline konverents teemal „Maavälise elu otsingul”, mis puudutas väga spetsiifilisi ringkondi nagu teadlasi ja sõjaväelasi. Ta nentis, et samal ajal jäeti üldsusele mulje, et akadeemilises mõttes ei ole ufoloogia kuidagi oluline ega väärtuslik.
Volke jätkas oma ettekannet peamiselt sõjalisi konflikte ja rahvaste omavaheliste suhete võrgustikku ajalooliselt üles ehitades ning tõdes, et esimene suurem kulminatsioon meie tehnoloogilises arengus toimus 1945. aastal, kui valmis tuumapomm.
„Tuumapomm näitas, et lapsed on tikud kätte saanud,” ütles ta. Ta viitas mitmeid kordi tulnukatele kui meie suurele vennale, kes meid jälgib ja meie eest hoolt kannab. Volke on kindel, et Hollywoodi filmides näidatud rohelised ja limased olendid ei kujuta tulnukaid kuigi täpselt. Pigem usub ta, et nad ei näe kehvemad välja kui inimesed ise. Ta rääkis, et nende seas tegutsevad ka küborgid või „väikesed munapead”, nagu ta ise hellitavalt ütles, kelle sõrmed on sobilikud üksnes arvutiga töötamiseks ja kes koguvad näidiseid taime- ja loomariigist.
„Homo sapiens on nendele vajalik genofond, aga nad teevad seda meie enese huvides. Nad on nagu meie vanem vend. Kes kõrgemalt lendab, see paremini näeb. Kõik märgid näitavad, et nad hoolitsevad meie eest,” rääkis Volke. Ufoloog selgitas, et meie planeedil on palju erinevaid probleeme, nii keskkonna kui ka ideoloogilisel tasandil, kuid ta on ka veendunud, et meid on juba aidatud näiteks ohtlike asteroidide purustamisega või atmosfääri filtreerimisega. „Meid kaitstakse natukene avakosmoses, natuke meie keskkonnas,” ütles ta.
Kokkupuuted tulnukatega Haimre kandis
Volke rääkis, et talle tuleb ühe suve jooksul keskmiselt 5-6 teadet nähtuste kohta, mida ta välitöö korras ka kontrollib. Selleks võtab ta kaasa paar kolleegi, läheb kohale, vestleb isikutega ning vaatleb ümbrust. Ka Haimre kandist on talle aastate jooksul mitmeid teateid saabunud.
Ta meenutas lugu, mida rääkis talle autojuht Toomas, kes sõitis kolleeg Maiega 1989. aasta varahommikul kella 4-5 ajal piimaringile. „Nad sõitsid Märjamaalt välja, pidid keerama Pärnu maanteelt Haimre poole. Nii nagu hakkas autojuht keerama, vaatas, et kohe ristmiku kõrval, kus on laiendatud teeosa, selle keskel seisab mingisugune suur alumiiniumikarva tünn, umbes 2-4 meetrit kõrge, auru tuleb välja,” kirjeldas Volke. Mees vajutas seejärel pidurit ning tegi autoukse lahti. Auto ja tünni vahel seisid sel hetkel kaks hõbedases ülikonnas mehikest, käed pikalt põlvini, õlad läksid peaga kokku ja nende vahel oli kuulda mingisugust helivahetust. Mõned minutid hämmeldunult olukorda jälginud, miljöö muutus, olendid sulandusid tünniga ja järgmisel hetkel läks valgusjuga üles ning mõne aja pärast oli ere täht taevas näha. Veel rääkis Volke loo elektrikust, kes nägi Haimre pargis värvilisi valgusi taevas, ning talumehest, kes tahtis punast kera puu otsast alla lasta. „Pani jahipüssi palgesse ja enne, kui ta jõudis päästikule vajutada, käis valgussähvatus, tal tekkis hirmus valu pähe. Kui ta uuesti teadvusele tuli, istus ta köögilaua taga, püss oli põrandal ja pea õudselt valutas. Ta läks peegli ette vaatama ja nägi oma oimukohal poole tikutopsi suurust kandilist verevalumit,” jutustas Volke.
Ufoloog usub, et meie riigijuhtidele on antud tulnukate poolt ülesanne teha rahvale nende olemasolu teatavaks. Volke kutsub üles ka kõiki üksikisikuid jagama oma lugusid nii nähtuste kui ka kokkupuudete kohta, et siinkandis toimuvat paremini dokumenteerida. Saada oma lugu aadressil: [email protected].
