Helerin Väronen / foto: Ulvi Blande.
Koolieelikute teatripäeval osales sel korral kolm lasteaeda: Rapla Päkapiku ja Naksitrallide lasteaed ning Hagudi lasteaed.
Nagu alati, olid ka seekord kohal külalised Viljandi Kultuuriakadeemiast. Kuus teatrikunsti õppivat tudengit lõbustasid enne iga etendust lapsi, tehes nendega kõne- ja muid harjutusi, mis näitlejatöös vajalikud.
Reedel, 6. aprillil toimus juba 16. korda Rapla valla koolieelikute teatripäev. Ürituse läbiviija on Pääsupesa lasteaed direktor Svea Jõeste juhtimisel. Kokku osalesid sel korral kõik suure valla lasteaiad, kuid esinesid neist kolm.
Naksitrallide lasteaia etendus kandis pealkirja “Muinasjutumaa” ja jutustas loo sellest, kuidas poiss ja tüdruk enne sügisest kooliminekut lähevad muinasjutumaa tegelastega hüvasti jätma. Nende teele jäi mitu tuntud muinasjututegelast, näiteks Tuhkatriinu, Pöial-Liisi, vahva rätsep, Lumekuninganna, kolm karu, Pipi ja viimasena Kakuke, kes uhkustas sellega, et on kõigi etenduse tegelaste eest ära veerenud. Etendus oli teistest pikem ja tõeliselt hästi ette kantud. Pärast tuli välja, et lapsed olid sellel laval proovi tegemas käinud, nii et ju see andis ka esinemisele palju juurde.
Hagudi lasteaia koolieelikute näidend “Tõrges kassipoeg” rääkis loo väikesest kassipojast. Soovides teha kõike omamoodi, eksis kassipoeg metsas ära. Kassike oli aga alles nii väike, et ei teadnud, kes ta ise on. Küll pakkusid metsloomad talle, et ehk on ta jänes või hoopiski orav. Kuni lõpuks olid varesed need, kes kassi ära tundsid ja tagasi koju juhatasid.
Kolmas etendus oli “Kitsetall, kes oskas kümneni lugeda” Päkapiku lasteaia esituses. Oma loendamisoskusega tekitas väike kitsetall teistes loomades pahameelt. Kuid ühel päeval oli tema loendamisoskusest palju kasu, kuna tänu talle selgus, et üle jõe sõitev parv pole ülekoormatud.
Igas muinasjutus leidub oma tõetera ja nii oli ka tudengite etendatud lavastuses “Töntsa-Täntsa”. Elar Vahteri lavastatud loo peategelaseks on karu Töntsa-Täntsa, kes läheb ühel päeval kodunt kaugele rändama ja kohtab teel teisi loomi. Peale naljaka ja kaasahaarava sisu õpetas näidend ka hoolimist, abivalmidust ja sõprust.
Pääsupesa direktor Svea Jõeste rääkis teatripäeva tekkeloost, et 16 aastat tagasi olid nad koos kolleegidega tulnud mõttele korraldada Rapla valla koolieelikute rühmadele teatripäev. Alguses kutsuti kõik valla kaheksa lasteaia koolieelikute rühma Rapla kultuurikeskusesse kokku ja igal rühmal oli ülesandeks ette valmistada üks näidend. Kaks aastat korraldati üritust oma jõududega, kolmandal aastal tuli aga appi Ferdinand Veike, Eesti Nukuteatri endine juht.
Pärast seda saadi aru, et kaheksa etendust on lastele liiga palju korraga vaadata ja tuleb formaati muuta. Samuti küsis Jõeste Kalju Komissarovilt, Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõult, kas nemad ei tahaks oma tudengitega tulla üritust sisustama. Komissarov ei olnud kohe nõus, meenutas Jõeste, kuna tol ajal puudus etlemiskunstide õppekavas selline aine nagu lasteteater. Kolm päeva hiljem helistas ta aga tagasi ja ütles, et mõte on väga huvitav ja nad panevad juba järgmisest semestrist selle õppeaine ainekavasse sisse. Ja nii tulidki kultuuriakadeemia tudengid aastal 2006 esimest korda koolieelikute teatripäeva läbi viima.
Tänaseks on sellest saanud toimiv koostööprojekt, mida rahastatakse Rapla valla kultuuriürituste projektide eelarvest.Nüüd on jäädud pidama formaadi juurde, kus kohale kutsutakse 3-4 lasteaeda, rohkemate etenduste vaatamine oleks lastele liialt väsitav.
Jõeste rääkis, et nemad ise on draamaõpetust Pääsupesas andnud juba mitu aastat, kuna neil on mõned lapsed kõnehäirega ja see õpetab lapsi rääkima, suhtlema, annab julgust ja esinemisoskust. Tehtud on nukuteatrit, varjuteatrit ja kaasatud oma etendustesse ka lapsevanemaid. Kombeks on ka see, et kui lasteaia töötajad teevad lastele teatrit, saavad lapsed pärast etendust ise maske ja kostüüme kasutada ning nendega mõne loo etendada. “Draamaõpe on igas mõttes meil au sisse tõstetud. Teeb ju elu huvitavamaks, nii endal kui ka lastel,” sõnas Jõeste.
Teatripäev on paras väljund ka tudengitele, kuna neile on see eelprooviks, kuidas lastele etendusi teha. Mitmed neist jätkavadki hiljem lasteteatri tegemist. Teatripäeva etendus läheb tudengitel ka arvestusena kirja ja Komissarov käis mitmed korrad ka ise teatripäeval oma tudengeid hindamas. Jõeste lisas, et nende juures käinud üliõpilastest on suurem osa nüüdseks päris tuntud ja hea on telerit vaadates mõelda, et see või teine näitleja on proovinud näitlemist Raplas.
Formaat peab muutuma, sest lasteaedasid on rohkem
Jõeste ise arvab, et 16 aastat vedada ühte projekti on tore, kuid lähitulevikus võiks teatripäeva korraldamise üle võtta mõni noorem kolleeg. Sageli projektid ammendavad end, aga selle ürituse puhul on tagasiside olnud niivõrd positiivne, et seda lõpetada mingil juhul ei tohi. Võibolla muutuma peaks selle formaat, kuna tänavusest aastast tulid Rapla valda haldusreformiga juurde mitmed lasteaiad.
Teatripäevaga on omajagu asjaajamist, kuid suhted kultuuriakadeemiaga on sisse seatud ja nad on täiesti teadlikud koostööst Rapla vallaga. Jõeste on tagantjärele eriti tänulik Kalju Komissarovile, kes oli nõus sellise sammu astuma ja tuli tudengitega appi. Nüüd koordineerib kultuuriakadeemia poolt projekti Margit Simenson ja juba eelmisel aastal asendas Komissarovit Garmen Tabor. Tema juurde lähevad peagi teatri tegemisest lasteaias meeskonnakoolitust saama ka Pääsupesa pedagoogid.
Jõeste on tänulik kõigile neile pedagoogidele, kes on olnud nõus lastele näitlemist õpetama ja osalema üritusel. Eriti ütleb ta tänusõnad paljude eelmiste perioodide lastenäidendite eest Alu lasteaiale, kelle etteasted olevat alati olnud väga ilmekad, hästi läbimõeldud ja ettevalmistatud. Ehk sirgub tänu neile üritustele Raplast lisaks nii mõnigi kuulus näitleja.
