Aivar Kokk, Riigikogu maaelukomisjoni esimees (IRL)
Rรครคgime tรคna รครคrmiselt palju tasuta รผhistranspordist, kuid samal ajal ei saa vรคga paljudest paikadest isegi raha eest kuhugi sรตita, sest lihtsalt puudub bussiรผhendus!
Tagatipuks oleme loomas olukorda, kus selle asemel, et maapiirkondi toetada, toetame Harjumaad. Nimelt on ju Harjumaal peaaegu pooled bussiliinid kommertsliinid ja รผhistranspordiliinide piletitulu on siin kรตige suurem. Vรตtame hetkeks aja maha ja arutleme, mis on tegelikult nn tasuta รผhistranspordi eesmรคrk. Miks see te ema รผldse pรคevakorral on?
Tรคna on Eestis kolm bussiยญtranspordi korraldajat. On kommertsliinid, mida riik ei doteeri. On omavalitsuste poolt doteeritavad liinid, nรคiteks รตpilaste vedu. Lisaks on ka avalikud liinid ehk liinid, mida doteerib riik. Just neid viimaseid soovib minister Simson 1. juulist teha sรตitja jaoks tasuta liinideks ehk doteerida riigi poolt sajaprotsendiliselt.
Selle tulemusel oleme olukorras, kus รผhel liinil saab tasuta sรตita, teisel liinil sรตidetakse valla raha eest ja kolmandal peab sรตitja endiselt oma pileti eest ise tasuma. Seda olukorras, kus Eestimaal on vรคga palju neid kรผlasid, kust ei saa bussi peale isegi raha eest mitte. Praeguse plaani jรคrgi ei saaks ka edaspidi. Tasuta รผhistransport pidi ju olema regionaalne meede, aga minu meelest on asjad veidi sassi lรคinud ja see on lausa pahupidi regionaalne meede!
Teeme paremini
Minu tรถรถ poliitikuna on leida Eesti inimestele kรตige paremad lahendused ning lรคhtuda seejuures pรตhimรตttest, et parim lahendus peab olema mรตistlik ka riigi rahakotile. Kardan, et tasuta รผhistranspordiga nรตustudes avastame end รผhel hetkel olukorrast, kus enamik kommertsliine on kinni pandud, omavalitsused maksavad endiselt oma inimeste sรตidu eest, ettevรตtjad maksavad tรถรถliste veo eest ning samal ajal vรตtavad avalikud liinid riigi eelarvest iga aasta aina suurema tรผki. Ja kokkuvรตttes pole olukord รผhistranspordis grammigi paranenud, sest sรตidugraafik on endiselt hรตre ja paljudest kรผladest buss lรคbi ei sรตidagi.
รrme pillu ilusaid lubadusi, vaid lรคheneme teemale mรตistlikult ja otstarbekalt. Vaatame reisijatevedu รผhise tervikuna ning lahendame probleeme samm-sammult. Tegeleme esmalt sellega, et luua vรตimalused liinivรตrgu parandamiseks ja lisaliinide avamiseks. Jรคrgmisena peaksime vaatama รผle elanikegrupid, kes vajavad abi. Praegu on tasuta sรตidu รตigus alla seitsmeaastastel lastel ja raske puudega inimestel.
Minu arust vรตiks riigi tasandil lubada tasuta bussisรตitu kooliรตpilastele, kelle eest tรคna maksavad omavalitsused, ning ka pensionรคridele. Kรตigile teistele aga vรตiksime kehtestada รผhtse piletihinna, sรตltumata sellest, kus reisija elab, kust ta bussi astub ning kuhu sรตidab. Seejuures peaksid samasugused reeglid kehtima kogu รผhistranspordivรตrgule, ka kommertsliinidele ja rongisรตidule.
Oleme ka Riigikogu maaelukomisjonis seda teemat mitmel korral arutanud ja leidnud รผhiselt, et veel on vรตimalik plaane muuta ja lรคheneda รผhistranspordiga seotud murede lahendamisele mรตistlikult.
Rรครคkides tasuta reisijateveost, peaksime esmalt kokku leppima, millistele elanikegruppidele suudame seda teenust pakkuda. Nagu juba eelnevalt mainisin, maakonna piires vรตiks bussisรตit tasuta olla alla seitsmeaastastele, aga ka kooliรตpilastele, pensionรคridele ja puuetega inimestele.
Tรคna on keskmine bussipileti hind avalikel liinidel 0,65 eurot. Edaspidi vรตiks olla รผhtne sรผsteem, et nรคiteks รผheotsapilet maksab 50 senti, pรคevapilet 1 euro ja kel tihedamalt tarvis sรตita, saab osta 12-eurose kuupileti. Peame silmas pidama, et kui kompenseerime bussipileti teatud grupile avalikus transpordis, siis peaksime sama tegema ka kommertsliinidel!
Loome vรตimaluse nรตudepeatusteks
Kaugliinide piletitulust toovad suurema osa suurte keskuste vahel reisivad sรตitjad, kelle jaoks veoteenuse kvaliteet vรคljendub รผhenduse kiiruses ja sujuvas sรตidus. Seetรตttu ongi suur osa kaugliinidest ekspress- vรตi kiirliinid. Vรคikese nรตudlusega peatuste lisamine sรตiduplaani pikendab busside sรตiduaega ning muudab teenuse vรคhem atraktiivseks, seega ka vรคhem konkurentsivรตimeliseks. Sel pรตhjusel olemegi olukorras, kus konkurentsis pรผsimise nimel on kasulikum mitte lisada sรตiduplaani peatusi, kust sรตitjaid pidevalt peale ei tule.
Oleme seda kรผsimust arutanud nii maanteeametiga kui ka liinivedajatega ja leidnud รผheskoos lahenduse. Vรคiksema nรตudlusega peatuste teenindamiseks tuleb sรตidupilet osta eelmรผรผgikanalist, et soovitud peatusest siseneda. Nii saab ka vedaja arvestada รผksnes nende peatuste teenindamisega, kust piletid on ostetud, ning รผlejรครคnud marsruudi saab ta lรคbida juba suurima lubatud sรตidukiirusega. Kรตik, kellel on selline mure, et nad nรคevad busse peatusest mรถรถda sรตitmas, aga sooviksid nรตudepeatust, palun vรตtke รผhendust kohaliku รผhistranspordikeskusega vรตi maanteeameti รผhistranspordiosakonnaga [email protected]. Sellise mudeli korral peab nรตudepeatusest bussi peale soovija arvestama asjaoluga, et buss vรตib sรตiduplaanist mรตnevรตrra kรตrvale kalduda, kuid mitte รผle 10 minuti terve liini ulatuses. Tulevikus vรตiks selle tarbeks arendada lausa elektroonilise lahenduse, mille abil saab nรตudepeatuses bussi peale tulla sooviv reisija bussi liikumise kohta jooksvat infot.
Motiveerime ettevรตtjaid hรผvitama tรถรถtajate transpordikulusid
Kogu selle arutelu keskel ei tohi me unustada ettevรตtjaid, kes sรตidutavad oma tรถรถtajaid eriotstarbeliste bussidega tรถรถle ja koju. Hetkel kehtib tulumaksuseadusest tulenev regulatsioon, mille kohaselt loetakse tรถรถlkรคimisega seotud transpordikulude hรผvitamine erisoodustuseks (vรคlja arvatud erisused), mis kuulub maksustamisele.
Olukorras, kus riik pรผรผab รผhistranspordi eeliskasutamist soodustada, ei ole see ettevรตtjate jaoks just kรตige mรตistlikum lahendus. Kui riik kasvรตi osaliselt pakub nn tasuta รผhistranspordi teenust, siis oleks รครคrmiselt jabur, kui jรคtkame olemuslikult tรคpselt sama otstarvet tรคitva teenuse maksustamist erisoodustusmaksuga.
Oleme komisjoniga pรถรถrdunud rahandusministeeriumi poole, et selgitada vรคlja sellise seadusemuudatuse mรตju riigieelarvele. Kui kรตik olulised aspektid on selged, plaanib maaelukomisjon esitada Riigikogule ka tulumaksuseaduse muutmise eelnรตu, millega vabastataks ettevรตtted tรถรถtajat tรถรถle ja koju viiva รผhissรตiduki piletite kulude hรผvitamine erisoodustusena maksustamisest.
Peame otsuseid langetades meeles hoidma, et avaliku liiniveo korraldamisel langetatavad otsused mรตjutavad ka kommertsliine. Kommertsalustel toimiv liinivedu toimib tรคna erinevalt avalikest bussiliinidest ilma riigi dotatsioonita. Seetรตttu peame vรคltima olukordi, kus liiniveo korraldamisel kujundame oluliselt รผmber turutingimusi ning selle tulemusel tekitame tรคna hรคsti toimivatele liinidele avalike vahendite toel ebatervet konkurentsi. Nii kahjustame tรคnaste vedajate majandustegevuse jรคtkusuutlikkust.
Seetรตttu ei tohi tasuta รผhistranspordi kehtestamisse suhtuda pealiskaudselt, sest oht ebaterve konkurentsiolukorra tekitamiseks on suur! Usun, et kirjeldatud ettepanekud aitaksid sellist olukorda vรคltida ning need parandaksid oluliselt ka elanike liikumisvajadustele vastavate bussiliinide kรคttesaadavust. Sellisel juhul rรครคgime tรตepoolest regionaalsest meetmest.
