Helerin Väronen / foto: Jaak Kadarik.
Reedel, 6. aprillil avati Raplamaa kaasaegse kunsti keskuses selleaastane välinäitus „Pehmed kontrastid / Soft contrasts“, mis ühendab endas Eesti, Prantsusmaa ja Argentiina. Näitusel esitletakse kahe Pariisis elava ja töötava kunstniku personaalprojekte, mis näituseruumides on saanud üheks tervikuks.
Üks kunstnik on Saaremaalt pärit ja 20 aastat Pariisis elanud Kaia Kiik ning teine kunstnik on 10 aastat Pariisis elanud Christian Prunello, kes on oma juurtelt tegelikult argentiinlane. Näituse avamisele oli kunstnikest kohale tulnud kahjuks küll vaid Prunello, kuna Kiik kolis parasjagu oma ateljeed ümber.
Kiike ei saa nimetada tavapäraseks kunstnikuks, kuna tema töövahendid on tavapäratud. Tema maalid sünnivad erinevate materjalide ja ilmastiku koosmõjul. Mõnel pildil on koos lausa 30 erinevat materjali. Näiteks kasutab ta oma töös erinevaid värvimuldasid, lumesoola ja kohvi. Sageli jätab ta oma pildi mitmeks kuuks välja, lastel ilmastikul sellega oma töö teha, lisades hiljem siis juba uusi kihte. Ka tema teoste pealkirjad on sageli loodusega seotud, näiteks „Vikerkaar“, „Vetikad“, „Valge torm“, „Lumi“, „Sula“ ja „Varakevad“.
Kiik kohtus Prunelloga Pariisis ja nende looming on piisavalt lähedane, et ühisnäitust teha. Raplasse satuti keskuse juhataja Kairi Orgusaare kutsel, kes esmalt kutsus näitust tegema Kiige, kes omakorda kutsus kaasa Prunello. Tema maalid on võrreldes Kiige loominguga pigem klassikalised ja enamasti on tegu õlimaalidega.
Prunello juttu aitas hispaania keelest tõlkida kirjanik Mathura. Kuigi pärast oli kuulda, et hispaania keel ei seganud Prunellol, Mikk Allasel ja keskuse juhatajal Kairi Orgusaarel näituse ülespanekut. Kolme päevaga sai näitus edukalt üles. Prunello viibis esimest korda Eestis ja ta ise arvas, et ilmselt on ta ka esimene argentiinlane Raplas. Tal oli hea meel nii siin olemise kui ka selle pärast, et tema näitus just Raplas on.
Näituse ilmselt kõige erilisemaks teoseks võib pidada 10 meetri pikkust Prunello maali, mis eesti keeles kannab nime „Kassitapp“, kuid inglise keeles on pildil kujutatud taime nimi hoopis Morning Glory ehk hommikune sära. Meil on see taim pigem umbrohi, aga Ameerika põlisrahvastel, näiteks asteekidel oli see taim püha. Selle seemned sisaldavad LSD-d ja seda kasutati ohverdustel.
Prunello maale, näiteks „Võõras maa“, vaadates tekib mõte, et neis on midagi fotolikku. Ja selgub, et lähtepunkt maalide jaoks on küll saadud fotodelt, pildil on aga rohkem mängitud valguse ja varjudega. Prunello eelistab maalimist siiski fotokunstile, kuna talle meeldib teha midagi omaenda kätega.
Väikestest piltidest kokku pandud söe ja kaseiiniga tehtud maalil „Puude mälu“ on Prunello püüdnud kirja panna mälestusi, mida ta mäletaks siis, kui ta oleks ise olnud puu. Selles teoses saavad kokku puidu kolm olekut: puude kujutis, puidust aluspind ja puidust valmistatud süsi.
Kui Prunellolt küsiti, kui palju Prantsusmaa tema loomingut on mõjutanud, vastas ta, et tegelikult on Euroopa ju mõjutanud Argentiinat, nii et algupärast on seal vähe alles. Nii on tema kunstialased mõjutused sageli siiski prantsuspärased. Prunello on pärit Buenos Airesest, kuhu ta küll otseselt tagasi ei plaani minna, kuid nagu ta ise ütles, on elu tants ja kunagi ei tea, kuhu järgmised sammud sind viia võivad. Näitus on avatud kuni 29. aprillini.
