Helerin Väronen / foto: Helerin Väronen.
Kohila gümnaasiumi traditsiooniline uurimiskonverents „Mõtelda on mõnus“ oli III kooliastmes pühendatud Hageri kihelkonna pärimuse uurimisele ja gümnasiumiastmes keskenduti loodusteadustele.
13. aprillil toimunud konverentsi esinejate hulgas oli Hageri kihelkonna piirides asuvate koolide õpilasi nii Raplamaalt kui ka Harjumaalt. Samuti oli esinema kutsutud mitu tuntud teadlast. Samal päeval toimusid ka töötoad III kooliastmele ja päev lõppes Kohila gümnaasiumi direktori Neeme Lumi piduliku vastuvõtuga.
Koduloolised ettekanded
Kurtna kooli 6. klassi õpilased (juhendajad Astrid Kõva ja Katrin Kalvik) tegid oma ettekandes „Kurtna kooli mesila“ ülevaate sellest, kuidas koolis tekkis mesila ja milline tähtsus on mesindusel tänasel päeval kooli jaoks. Kurtna koolis on mesindustund, kus kaasatakse õpilasi praktilistesse tegevustesse. Mesilastega tegelemine õpetab oma töö planeerimist, koostööd ja vastutustunnet.
Ruila põhikooli õpilase Kristjan Heinati töö pealkirjaga „Ruila kooli vilistlaste mälestused teisest maailmasõjast“ (juhendaja Mart Roomets) keskendus Harutee lahingule, kus oli palju hukkunuid. Kääbaste mäel asub ka mälestusmärk langenutele.
Kätlin Jürgensi uurimuse „Õpetaja Leelo Tungali ema Helmes Tungali elust“ kandis ette Eliise Ahven (juhendaja Rita Pöör). Ettekandest sai teada, et Helmes kandideeris pärast Õpetajate Seminari lõpetamist Ruila kooli ja saigi koha, kuigi sel ajal peeti loomulikuks, et koolmeister oli meessoost. 1950. aasta aprillis ta arreteeriti, sest talle pandi süüks kodutütarde juhiks olemist ja hümni õpetamist. Tagasi Ruila kooli juhataja kohale pääses ta 1955. aastal.
Peale seda, kui Teele Särekanno oli esitanud laulu „Kevade“ mis oli loodud tema vanavanaema Leida Särekanno sõnadele, esitas Kernu põhikooli õpilane Jaanika Liiv oma ettekande „Haiba ja Kernu kooli ajalooraamat kuni aastani 1929 läbi ajaloolise tausta“ (juhendaja Virve Õunapuu).
Kristjan Fuksi uurimuse teemaks oli „Hageri kihelkonna pärimusi Kernu ümbrusest“ (juhendaja Virve Õunapuu). Fuks uuris Kernu, Ruila, Haiba ja Mõnuste pärimust, kasutades selleks arhiivimaterjale, raamatuid ja inimeste küsitlemist. Näiteks leidis ta pärimuslugusid Kernu kadakast, Ukukivist ja Hirmu allikast.
Elenda Niidase töö „Lossi kivi“ kandis ette Matilda Vismut (juhendaja Karin Gustasson). Selles töös oli uuritud Eesti rändrahnusid ja ohvrikive. Erilise tähelepanu all oli Lossi kivi, mis liigitatud rändrahnude alla ja on ohvrikividest suurim. Muistendi järgi olevat see kivi Ruilasse jõudnud tänu vanapaganale, kes tahtnud sellega Oleviste kirikut purustada, kuid käsi vääratanud.
Konverentsi esimese osa lõpetasid Anet Saarna ja Kristin Kadarik (Kohila gümaasium) uurimustööga „Hageri kihelkonna esimestest pidustustest on möödas 30 aastat“ (juhendajad Virve Õunapuu, Lili Kesa). Aneti ema juhib rahvamaja juhatajana suvel toimuvaid Hageri kihelkonnapäevi ja sellest ka teemavalik. Kihelkonnapäevi hakati tähistama huvist oma juurte vastu. Need eakad, kes seda toona pidasid ja on veel elus, soovivad mäletada ja mälestada ammuseid aegu.
Ettekandeid õpilastest ja teadlastelt
Konverentsi teise poole esinejaid tervitades ütles direktor Neeme Lumi, et see pool on kaldu looduainete poole, kuna täpisteadused on meie tulevik. „See valdkond peaks andma majandusele impulsi ja majanduskasvu ning tegema meid kõiki rikkamaks. Tähtis on aga, et selles vallas oleks järjepidevust.“
Jetta-Lucretia Kärner kandis ette oma uurimistulemused teemal „1917. ja 1918. aasta pöördelised sündmused Kohila valla täiskogu ja volikogu protokollide valguses“ (juhendaja Ene Holsting). Ehkki töö autor tõdes, et uuritud käsikirjalistes materjalides olid nii käekirjad kui ka keelekasutus raskesti mõistetavad, on tööl omaette väärtus juba selle tõttu, et selle põhjal lavastati veebruari alguses ajarännaku etendus.
Kromel Kruusmann ja Kadi Talts tegid ettekande teemal „Kohila Gümnaasium – roheline kool?“ (juhendaja Kirsti Solvak). Õpilased uurisid, milline olukord valitseb Kohila koolis õhutemperatuuri, valgustugevuse, kontoripaberi kasutuse ja toidujäätmetega. Selgus, et õhutemperatuur on mitmes klassis lubatust kõrgem juba hommikul või ületab selle päeva jooksul. Valgustugevusega olid eriti kehvad lood käsitööklassis ja toidujäätmeid visati viie päevaga ära 76,7 kilogrammi. Kuid mõnes punktis käitub kool roheliselt. Näiteks on enamus puhastusvahendeid ökomärgisega, kogutakse patareisid ja hangitud on elektroonilised käteräti väljastajad.
Järgmise ettekande tegi koolidirektor Neeme Lumi, rääkides huvitavaid fakte CERN-i külastusest. CERN ehk Euroopa Tuumauuringute Keskus asub Genfi äärelinnas Prantsusmaa ja Šveitsi piiril. Arvud, mis on CERNiga seotud, on tohutud. Näiteks töötab seal igapäevaselt 12 tuhat inimest ja selleaastane eelarve on 1 miljard eurot. Kõige olulisem osa on aga CERNis kiirendid, kus pannakse osakesi omavahel põrkuma, et avastada uusi elementaarosakesi. Lumi näitas ka pilti auditooriumist, kus 4. juulil 2012. aastal kuulutati välja Higgsi bosoni olemasolu. Oluline on selle avastamine seetõttu, et see on osake, mis annab materiaalse massi ja ilma selleta ei eksisteeriks mateeriat.
Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi vanemteaduri, PhD Andi Hektori ettekanne kandis pealkirja „Universumi suurim mõistatus“. Ta rääkis universumi tekkimisest, ainetest, millest see koosneb, ja sellest, kuidas neid aineid uuritakse.
Rapla ühisgümnaasiumi õpilase Tõnu Saarelaani uurimistöö tulemusi teemal „Teadlik internetikäitumine Rapla Ühisgümnaasiumi 9.-11. klasside näitel“ kandis ette Siim Poom (juhendaja Kadri Laup). Uurimuse eesmärgiks oli teada saada, kui suurt muret noored enda digitaalse identiteedi pärast tunnevad ja kui kergesti on nende isikuandmed leitavad. Selgus, et noored on ohtudest teadlikud ja muretsevad, kuid tegelikult oma teadmisi ei kasutata.
Teemal „Kuidas Eesti robotid inimkonda aitavad“ rääkis PhD Mart Normet, kes on AS Milreni teadus- ja arendusdirektor. Tema üheks sõnumiks oli, et matemaatika on aine, mida tasub kohe kindlasti õppida, kuna sellega jõuab elus edasi. Ta usub, et inimkonna eesmärk on liikuda arengu ja harmoonilise elu suunas, kuid samas tuleb jääda kahe jalaga maa peale ja aru saada, et rahu ei tule ilma sõjata. Tema eesmärk on Milreni valmistatud robotite abil kaasa aidata sellele, et meie ei oleks lähenevas sõjas suurimaks kaotajaks.
Konverentsi viimane osa rääkis keeltest. Rapla Vesiroosi gümnaasiumi õpilane Laura Tamm uuris Euroopa keeli ja nende oskust Eesti, Soome ja Saksamaa noorte seas. Tema hüpoteesideks olid, et enim kasutatav võõrkeel on inglise keel, iga noor eurooplane oskab vähemalt kahte võõrkeelt ja et väiksema rahvaarvuga riikide noored oskavad rohkem võõrkeeli. Kaks esimest hüpoteesi leidsid kinnitust, kuid kolmas mitte.
Tallinna Ülikooli doktorant Sander Paekivi rääkis teemal „Inimkeeled kui kiskjad ja ohvrid“. Ta sõnas, et keel on justkui parasiit, kes vajab isendit, kelles elutseda. Keel on kultuuripärand ja kultuuri vahendaja. Paljud keeled on aga välja suremas ja koos sellega kaob ka osa teadmisi ja ehk ka mõttelaade. Oma jutu lõpetuseks tegi Paekivi väikese netis täidetava küsitluse, uurimaks, milline on publiku emakeel, mis võõrkeeli räägitakse, mis keeles meediat tarbitakse ja mis keeles enamasti mõeldakse. Kuigi ta arvas, et enamus noori vastab, et inglise keel on võimust võtnud, näitasid tulemused, et eesti keel elab siiski kindlalt edasi.
