Helerin Väronen / foto: Siim Solman.
Kohila gümnaasiumi õpilasfirma HR3 on parima ettevõtja nominentide seas ära märgitud eripreemiaga “Raplamaa õpilasfirma 2017”. Neli noort, kes seda õpilasfirmat veavad, tegid eelmise aasta õpilasfirmade laadal parima käibe. Mis on aga see toode, mida nad valmistavad, ja mis on selle toote taust?
Selle teadasaamiseks kohtusime Kohila gümnaasiumis õpilasfirma kahe noorega, Anet Maripuu ja Georg-Henry Kolnesega. Teised kaks õpilasfirmas tegutsevat noort on Jane Priimägi ja Max Andreas Kosenkranius.
Õpilasfirma HR3 tooteks on disainitud popsocket`id ehk nupukujulised vidinad telefoni paremaks käeshoidmiseks. See hõlbustab piltide ja videote tegemist ning võimaldab ka mugavamalt telefoni laual hoida.
HR3 toode on popsocket`i odavam versioon, kuju on originaaliga võrreldes sama, kuid erinevalt originaalist, mida saab ära võtta ja tagasi panna, tuleb odavama puhul, kui seda tahetakse teisel telefonil kasutada, kas uus osta või see ise kahepoolse teibiga kinnitada. Vajalikud põhjad tellitakse Hiinast, kuid teistest erilisemaks teeb HR3 popsocket`i selle peal olev kleebis. Anet rääkis, et idee popsocket`eid teha tuli sellest, et need said väga järsku populaarseks, kuid Eestis kättesaadavad vidinad olid kas valged või liiga tavalise mustriga.
“Tahtsime teha mingit uut disaini sinna peale. Ja kuna praegu on ka EV 100 aasta, saime sealt inspiratsiooni ja tegime eestipärast disaini. Et oleks midagi uut, et ei oleks kõik ühesugused,” sõnas Anet.
Kokku on erinevaid disaine 12. Enda lemmikuks on Georg-Henryl popsocket, mille peal on kiri “täitsa poogen”, Anetile aga meeldivad pigem lihtsalt lilled. Ideed on enamasti välja mõelnud Anet. Osa ideid on tulnud ka teistelt. Anet rääkis, et popsocket´id saidki tehtud kahes osas, esialgu seitse erinevat disaini ja pärast tuli viis juurde.
Alguses oli Anet ise küll kahtleval seisukohal, sest popsocket tundus tema jaoks imelik ja mõttetu. Ta arvas, et tegu on pigem lastele suunatud asjaga ja tema seda küll kasutama ei hakka. Nüüdseks on ta aga selle kasutamisega ära harjunud ja leiab, et see muudab telefoni käsitsemise palju mugavamaks. Anet lisas, et isegi tema ema ja tädi kasutavad seda.
Oma toodetega on nad käinud mitmel laadal, 12. mail on taas ees Pärnusse minek. Ka nende esimene laat oli just nimelt seal. HR3 osales ka Tallinnas Junior Achievement Eesti õpilasfirmade laadal. Samuti on osaletud kooli jõulu- ja sõbrapäeva laadal.
Parima ettevõtte konkursi eripreemia saamise kohta ütles Georg-Henry, et see on “päris äge tunne, et enda õpilasfirma saab sellise preemia”, ja Anet lisas, et ta poleks seda osanud oodata. Noortel on uusi ideesid ka, kuid nad on otsustanud, et ei hakka tootevalikut liiga kirjuks ajama. “Meil on niigi 12 tükki neid, inimesed tulevad ja neil on nii palju valikut, et lõpuks ei suudagi valida. Parem see väike valik,” sõnas Anet. Georg-Henry lisas, et laatadel seisavad nii mõnedki viis minutit leti ees ja ei suuda otsustada. Aneti sõnul on sellisel juhul üldse oht, et minnakse ära tühjade kätega.
Paljud käivad ka koolis popsocket`eid ostmas. Enamasti ollakse koolis nende tegevusega kursis, sest õpilasfirma promomine on Aneti sõnul olnud päris hea. Nende Instagrami ja Facebooki lehe kaudu saab samuti popsocket`eid osta ja kätte saab need siis kas posti teel või käest kätte.
Küsimuse peale, kas need, kes on ühe ostnud, tulevad pärast ka uue järele, vastab Anet jaatavalt. Kui popsocket`it palju kasutada, kulub selle trükipilt lõpuks maha. Üks inimene just telliski omale uue, ja sama kujundusega.
Praegu on noored 11. klassis ja neil ei ole veel seda plaani, et võiks õpilasfirmaga sellisel kujul jätkata. Pigem ollakse seda meelt, et praegu alles olevad popsocketi`d tuleb maha müüa ja rohkem neid juurde tegema ei hakata. Nii nagu näpuvurridki on oma suure populaarsuse kaotanud, arvavad noored, et ka popsocket vajub ühel hetkel unustusehõlma.
Anet aga arvab, et sama disaini võiks mõnel uuel tootel kasutada, näiteks on ta mõelnud riidest kottide peale. Riidest kotid on ka praegu populaarsed ja Anetile endale need meeldivad ning ta loodab, et ehk meeldiks siis teistele ka.
Noorte juhendaja on majandusõpetaja Margot Sarv, kes küsimuse peale, mida ta arvas noorte mõttest popsocket`eid disainida, pidi tunnistama, et alguses ei teadnud ta sellise toote olemasolust midagi. “Idee aga meeldis ja ise nad olid ka õhinal asja juures.” Õpilasfirma sellisel kujul lõpetamise kohta sõnas ta, et kuigi noored pole idee mahamüümisega veel tegelenud, tasuks seda uurida. Sarv lisas, et sel aastal oli Kohila gümnaasiumis lausa 8 õpilasfirmat.
