5 C
Rapla
Esmaspäev, 25 nov. 2024
ArtikkelSiberist ja Tšernobõlist e-raamatuteni

Siberist ja Tšernobõlist e-raamatuteni

Millest algab kodu? Võib-olla esimestest mälukildudest, mida kogume oma lähedastelt, ümbruskonnast. Mida rohkem on selliseid mälukilde, seda tihedamad on juured, mis seovad meid kodu ja kogukonnaga.

Sellise mõttega alustas maavanem Tõnis Blank õpilaste kodu-uurimiskonverentsi, tänades traditsiooni taaselluäratajaid, autoreid, juhendajaid, retsensente. MTÜ Koduloolane poolt taasellukutsutud õpilaste kodu-uurimiskonverents toimus nüüd juba kolmandat korda. Hindamiskomisjoni esimees Kalju Idvand sõnas, et selline konverents on kena vastus neile, kes kahtlevad Raplamaa identiteedi olemasolus.
Sel korral esitati konverentsile kokku 12 uurimistööd viiest koolist. 18. novembril Rapla riigimaja suures saalis peetud konverentsile ei olnud kahjuks tulnud kõik tööde autorid. See-eest oli korraldajate meeleheaks kasvanud kuulajate arv. Korraldajad näeksid aga suurima rõõmuga, et konverentsist võtaks osa rohkem koole ja rohkem õpilasi. Senistel konverentsidel on alati arvukalt ja tasemel töödega osalenud Rapla Vesiroosi gümnaasium, samuti Juuru Eduard Vilde kool. Kaks aastat on osa võtnud Rapla ühisgümnaasium ja Kohila gümnaasium. Sel aastal oli hea meel lugeda-kuulata Kehtna põhikooli õpilasi.
Kalju Idvandi sõnul oli õpilaste uurimistööde teemavalik meeldivalt lai. Eriti lai on see just vanemas rühmas. Kuna kodu-uurimiskonverentsil ei ole temaatika väga rangelt piiritletud, võimaldabki see esitada väga eriilmelisi ja sageli ka parimas mõttes üllatavaid töid.
Millest siis õpilased seekord kirjutasid? Paljud noored autorid olid kogunud ja üles kirjutanud mälestusi. Küll kooliajast, Siberisse küüditamisest, aga ka näiteks Tšernobõlis päästetöödel osalemisest. Torkas silma, et koguni neli esitatud tööd puudutasid küüditamist.
Kõige noorematele õpilastele (kuni 4. klass) on sellise töö tegemine üldse esimene kokkupuude uurimistööga ning seega on loomulik, et alustatakse kõige lähemalt. Nii olid Kohila gümnaasiumi õpilased Elis Ööpik (juh Margit Aru) ja Stiiven Ottens (juh Urve Tamberg) küsitlenud vastavalt oma vanatädi, Eesti vanimat tegevõpetajat Luule Sulge, ning oma Inglismaal päästekiirkaatri juhina töötavat isa. Kehtna põhikooli õpilane Rain Verrev (juh Riina Lõhmus) oli aga võrrelnud ladusalt kirja pandud töös oma perekonna kolme põlvkonna lugemisvara ja -eelistusi.
Keskmises vanuseastmes esitati samuti kolm tööd. Laura Gontšarenko (juh Riina Lõhmus) Kehtna põhikoolist oli kirjutanud oma vanavanaemast, kasutades selleks nii vanavanaema enda kirjapandut kui ka oma isa mälestusi.
Juuru Eduard Vilde kooli õpilane Vivian Haljasmets (juh Sirje Kautsaar) oli võrrelnud oma töös enda ja oma vanaema kooliaega Juuru koolis. Kuna tütarlapse perekonnas on mitu põlvkonda samas koolis õppinud, soovitati tal teemaga kindlasti jätkata, seda enam, et tema töö oli elavalt kirjutatud, täis värvikaid detaile.
Mariliis Truusööt, samuti Juuru koolist, oli kirjutanud töö “Ants Kruusimägi kaasaegsete mälestustes” (juh Nele Aus). Selle töö muudab eriti väärtuslikuks asjaolu, et küsitletud oli ka inimesi, keda varasemad Kruusimägist kirjutajad ei ole nii palju kasutanud. N-ö kirsiks tordi peal oli üks anonüümne ja väga emotsionaalne mälestuskild.
Kolmandas vanuserühmas oli esitatud kõige rohkem töid – kuus. Kerli Pärnoja (Rapla täiskasvanute gümnaasium, juh Ülle Viitkar) ja Laura Marleen Reissare (RÜG, juh Koidula Takk) uurimistööd puudutasid küüditamist. Esimene neist töödest oli kaks korda Siberisse küüditatud Eleonore Kivist, kelle lugu võib Nädalise lugejatele juba tuttav olla. Kerli Pärnoja oli oma vanatädist kirjutanud viimase päeviku põhjal.
Laura Marleen Reissar on aga kirja pannud oma vanaema Asta Reissare loo, kes küüditati 16-aastase neiuna. Igati väärikas täiendus meie rahva saatusest kõnelevatele lugudele. Mälestused olid ka Aliis Vokksepa (RVG, juh Heli Heinaste) töö “Tšernobõli katastroof ja eestlased” aluseks, ehkki selle teemaga võiks ja tuleks kindlasti edasi tegeleda, ka mälestusi juurde koguda, sest ühe õpilastöö mahu juures ei jõua kuigi palju ära öelda.
Ülejäänud tööd olid samuti Vesiroosi gümnaasiumi õpilastelt. Eva Maria Üprus (juh Krista Mägi) oli võrrelnud omadust näitavate sõnade kasutamist Raplamaa Sõnumite ja Rapla Teataja kuulutustes ja reklaamides, Avely Albo (juh Siri Põllu) oli kirjutanud väga huvitava töö “E-raamat kui lugemise lisavõimalus Rapla Vesiroosi gümnaasiumi 10. LR, 11. Ü ja 12. b klassi õpilaste näitel” ning Viivika Väljaots (juh Iris Mõttus) teinud mitte lihtsalt huviga loetava, vaid, võiks öelda, praktilise väärtusega uurimistöö “Rapla Lastepark ja seal kasvavad puud ja põõsad”.
Nagu varasematelgi kordadel, avaldatakse osa töid Koduloolase lisalehes, aga lõpetada võiks peakorraldaja Age Tekku sooviga, et noored oleksid uudishimulikud, tunneksid huvi paljude asjade vastu, uuriksid ja paneksid selle kirja.

Inge Põlma / foto: Jaak Kadarik

Subscribe
Notify of
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare