Stina Andok.
Tuntud puunikerdaja Christian Ackermanni loomingu uurimisrühm asub tuleval nädalal uurima Hageri kiriku altariseina.
Christian Ackermann oli Eesti barokiajastu skandaalseim ja andekaim puunikerdaja. Kuigi Ackermann tegutses Tallinnas, jõudsid temalt tellitud tööd paljudesse Eesti kirikutesse. Tema nime ja loominguga on seotud mitte ainult Tallinna Toomkiriku altarisein ja kantsel, vaid ka Hageri, Järva-Madise, Martna, Türi, Simuna ja Vigala kiriku altarisein, samuti Juuru, Karuse, Rapla kiriku kantsel.
2016. aastal moodustati EELK, Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Kunstimuuseumi koostöölepingu alusel Christian Ackermanni loomingu uurimisrühm eesmärgiga tuua tuntud puunikerdaja varjust välja. Uurimisrühma kuulub hulk teadlasi, kes eelmisel aastal panid oma laborid üles Tallinna Toomkirikus, Niguliste kirikus ja Rootsi-Mihkli kirikus ning Martna, Karuse ja Türi kirikus. Sel aastal jätkub neli aastat kestev uurimisobjekt Hageri ja hiljem Simuna, Koeru ning Järva-Madise kirikus.
„Hageri kiriku altarisein on uurijate jaoks päris suur mõistatus, kuna seda on mitu korda ümber kujundatud ning ei ole täpselt teada, millised osad pärinevad Ackermanni töökojast ja millised osad hilisematelt meistritelt,” selgitatakse teadlaste edastatud kirjas. Selleks, et selgust tuua, viiakse läbi põhjalikud uuringud. Uurijad jäävad Hagerisse kaheks päevaks, 14.-15. maiks.
Esimesel päeval on uurimispaigas kohal röntgenaparaat, et teha röntgenfotosid ning toimub 3D mudeldamine. Teisel päeval on plaanis spetsiaalse aparaadiga vaadata, kas värvi all on kulda või hõbedat ning võetakse värvianalüüs. Uurijad on valmis Hageris oma tööd huvilistele tutvustama ning viivad läbi ka mõningaid ekskursioone. Nii näiteks lähevad ekskursioonile Hageri koguduse liikmed, Kohila gümnaasiumi õpilased ja Kernu kooli õpilased.
