Urmas Paet.
Maikuu algus on aeg, mil Euroopa ja sealhulgas Eesti tรคhistab Euroopa pรคeva. Selle valguses vaatame, mis seisus Euroopa Liit praegu on.
Viimased aastad on EL-ile olnud รผhed tema ajaloo keerulisimad. Korraga on kerkinud mitu suurt probleemi, millele pole kiireid ja รผheseid lahendusi, aga ometi tuleb nendega jรคrjekindlalt ja tervemรตistuslikult tegelda, et need mured edasi paisudes Euroopa koostรถรถd tรตsiselt ohustama ei hakkaks.
Nimetan siin mรตned olulisemad. Kรตigepealt julgeolekumured. Praeguseks on kujunenud unikaalne olukord, kus kรตigis EL-i liikmesriikides รผtleb avalik arvamus, et ka Euroopa Liit peab panustama julgeolekusse ja kaitsesse. Seni on seda nรคhtud ennekรตike NATO รผlesandena, kuid muutunud julgeolekupilt on kujundanud olukorra, kus inimesed soovivad ka EL-i panustamist turvalisuse suurendamisse. Et kรตik vรตimalikud ressursid, kogemused ja oskused oleksid kaasatud. Pรตhjused, miks EL-i riikide kodanikud nii arvavad, on regiooniti ilmselt erinevad, kuid tulemus on sama. Nii peavad Kesk- ja Ida-Euroopa, sealhulgas meie kandi inimesed ennekรตike silmas Venemaa agressiivset kรคitumist, Lรครคne-Euroopa inimesed terrorismi ning Lรตuna-Euroopa nii terrorismi kui ka Euroopa lรตunanaabruse konflikte ja sellest tingitud pรตgenikesurvet.
Seetรตttu ongi Euroopa Liit lรตpuks otsustanud luua Euroopa Kaitseliidu (Defence Union) ehk alustada tegelikku kaitsekoostรถรถd EL-i liikmesriikide vahel. Jรคrgmise eelarveperspektiivi kava nรคeb ette julgeolekukulude kolmekordistamist. Loomulikult on oluline igakรผlgne koostรถรถ NATO-ga ja dubleerimise vรคltimine, kuid arvesse tuleb vรตtta ka seda, et kรตik EL-i liikmesriigid ei ole NATO liikmed ning ka nende oskused ja vรตimalused tuleb maksimaalselt kaasata, meile lรคhematest riikidest on need nรคiteks Soome ja Rootsi.
Ka on uuenenud julgeolekupildis valdkondi, mis ei ole enam klassikaliselt sรตjalised, vaid on tsiviilvaldkonnaga tihedalt lรคbi pรตimunud ning nende riskidega tegelemisel peab EL-il olema selge roll. Need on nรคiteks hรผbriidohtudega tegelemine, kรผberjulgeolek vรตi ka avaliku arvamuse mรตjutamine valeuudiste abil sotsiaalmeedias ja klassikalises ajakirjanduseski.
Ka terrorismivastane vรตitlus Euroopas vajab tihedat koostรถรถd ning infovahetust EL-i riikide vahel. Enamiku viimastel aastatel Euroopa linnades lรคbi viidud terrorirรผnnakutest on teinud EL-i riikide endi kodanikud, mitte gastrolรถรถrid kuskilt mujalt. Seega tuleb senisest palju tรตsisemalt tegelda radikaliseerumise pรตhjustega ja nende vรคltimisega Euroopa enda รผhiskondades.
Kiiresti kasvav oht on kรผberrรผnnakud. Nรผรผdseks on รผheselt selge, et edukas kรผberrรผnnak vรตib maksta ka elusid. On see siis kรผberrรผnnak nรคiteks tuumaelektrijaama vรตi lennujuhtimiskeskuse vรตi haiglasรผsteemide vastu. Selge on, et kรตigis tulevikukonfliktides on oma osa kรผberrรผnnetel ning selleks peab Euroopa olema oluliselt paremini valmis. Olen Euroopa Parlamendis EL-i kรผberkaitse raportรถรถr ning mu selleteemaline raport on parlamendis hรครคletusel juunis.
Teine oluline ja ka emotsionaalne valdkond, mis Euroopat mรตjutab, on pรตgenikekriis. Arvestades seda, kui palju on sรตdu ja muid konflikte nii Euroopa lรตuna- kui ka idanaabruses, jรคtkub pรตgenikesurve Euroopale igal juhul. Nรผรผd on kรผsimus, millised on Euroopa vรตimalused seda survet leevendada vรคljaspool Euroopat, andes humanitaar- ja arenguabi riikidele, kes vรคljaspool Euroopat pรตgenikke vastu vรตtavad ning on konfliktiriigi vahetus naabruses. Samuti Euroopa vรตimekuses osaleda ja mรตjutada poliitilisi protsesse, mis peaksid konfliktiriikides rahu taastama.
Teine osa teemast on see, kuidas on vรตimalik Euroopa sees kokku leppida pรตgenike vastuvรตtus nii, et vรคhendada survet neile riikidele, kuhu otsene pรตgenikevoog suundub. Nรคiteks Itaalia, Kreeka ja teised Lรตuna-Euroopa riigid. Samas tuleb vรคltida Euroopa-siseseid pingeid, mis on juba tekkinud sellest, et รผhtki head ja toimivat lahendust pole seni leitud. รmberpaigutamise kvoodisรผsteem hรคsti ei tรถรถta, sest osa riike pole nรตus pรตgenikke รผldse vastu vรตtma ning teiseks on pรตgenikel Euroopa vaba liikumise tingimustes lรตpuks ikkagi vรตimalik liikuda riiki, kuhu nad tegelikult jรตuda tahavad ehk praegu peamiselt Saksamaale. Seega tuleb pรตgenikeprobleemi lahendamiseks Euroopas kasutada mitmeid elemente tugevast Euroopa piirivalvest kuni EL-i rahalise toetuseni pรตgenikke vastu vรตtvatele ja integreerivatele kogukondadele. See kรตik aga eeldab Euroopa Liidu sisest koostรถรถd ja valmisolekut lahendusi leida.
Veel EL-i ees olevatest olulistest teemadest. Praegu muidugi ka Brexit, sest siiani pole selget ettekujutust, milline saab olema EL-i ja Suurยญbritannia suhe pรคrast seda, kui Suurbritannia EL-ist jรคrgmise aasta mรคrtsi lรตpuks ka tegelikult lahkub. Kas ja millisel kujul hakkab ta osalema Euroopa รผhisturul, millised saavad olema teiste EL-i riikide kodanike รตigused Suurbritannias ja vastupidi. See selgusetus ja ebamรครคrasus hรคirib EL-i tegevust ka muudes valdkondades ning seetรตttu on vรคga vajalik, et EL-i ja Suurbritannia kokkulepe tuleviku osas peagi sรผnniks. Samas pole veel lรตpuni maha maetud lootus, et Suurbritannia siiski loobub viimasel hetkel EL-ist lahkumisest. EL-i eelarve kontekstis tรคhendab Suurbritannia lahkumine 12 miljardi euro suurust aastast auku.
Olukorra teeb Euroopale keerulisemaks ka ebastabiilne ja ettearvamatu suhete seis pikaajalise kรตige olulisema liitlase USA-ga. Pรคrast Trumpi asumist USA presidendi kohale on USA loobunud vabakaubanduslepingu kรตnelustest EL-iga, taandunud kliima soojenemise vastase vรตitluse eesliinilt ning nรผรผd รคhvardab Euroopat koguni kaubandussรตjaga. See kรตik ei ole praeguses maailmas mรตistlik areng, sest nii Euroopale kui ka USA-le on pรตhilised konkurendid maailmas hoopis teistsuguseid vรครคrtusi jรคrgivad Hiina ja Venemaa, aga mitte USA ja Euroopa teineteisele. Seega tuleks jรคtkuvalt pingutada selle nimel, et Euroopa ja USA liitlassuhet hoida ja arendada.
Alati on EL-i riikide inimestele oluline ka majanduse tervis. Viimasel ajal lรคheb Euroopa majandusel taas pรคris hรคsti, kuigi mรตnes riigis kummitab suur tรถรถpuudus ja just noorte tรถรถpuudus, mis tekitab pessimismi ja negatiivseid hoiakuid ka suhtumises Euroopa Liitu. Noorte tรถรถpuudus on vรคga suur mรตnes Itaalia ja Hispaania piirkonnas ja kohati mujalgi. Seetรตttu on ka uue EL-i eelarvekava รผks olulisi prioriteete noored ja noortele suunatud vรตimalused.
Peale eelpool nimetatute on Euroopa ees tรตsiseid muresid veelgi โ on see siis keeruline suhete seis pikaajalise partneri ja naabri Tรผrgiga, kel on ka oluline roll Sรผรผriast lรคhtuvate pรตgenikega tegelemisel, vรตi suhted Venemaaga, mis on jรตudnud ummikseisu, sest ei paista mingitki Venemaa soovi suhteid lรครคnemaailmaga parandada. Keerulised on ka lood energiajulgeoleku tagamisega, kus sรตnad ja teod nรคiteks Nord Stream 2 osas lahku lรคhevad ning Euroopa energiasรตltuvus Vene gaasist suureneb.
Seoses kliimamuutuste ning temperatuuri tรตusuga ja jรครค sulamisega Arktikas vรตib ette nรคha vรตimalike pingete kasvu selles piirkonnas, kus tekib juurdepรครคs uutele maavararikastele aladele ning laevateedele. Ja Arktikas pรตrkuvad otseselt Euroopa, Venemaa, USA ja Kanada huvid, aga ka Hiina on sel suunal jรคrjest aktiivsem.
Seega tรตsiseid muresid ja vรคljakutseid Euroopal jรคtkub. Aga samas ei tohi unustada, et alles on kรตik see oluline, mida Euroopa Liit on oma eksistentsi jooksul saavutanud. Ja seda on rohkem kui รผkskรตik kus mujal maailmas. Alates Euroopa รผhisturust, inimeste, kaupade ja teenuste vabast liikumisest, รผhisest rahast, vaesemate riikide toetamisest ja paljust muust kuni tรตsiasjani, et Euroopa Liidu liikmesriigid omavahel ei sรตdi, olgugi et ajalugu on nii mรตnegi praeguse EL-i liikmesriigi vastasseise tรคis.
Euroopa Liit on maailmas tรคiesti unikaalne saavutus ning ka need, kes nรคiteks Eestis millegipรคrast ikka veel arvavad, et Eestil vรตiks paremini minna vรคljaspool Euroopa Liitu, vรตiksid vaadata, milline on nรคiteks Moldova olukord. Riik, mis vabanes meiega samal ajal Nรตukogude Liidust, on Eestiga enam-vรคhem samas suurusjรคrgus ning ei ole Euroopa Liidus ega NATO-s. Muidugi ma loodan, et ka Moldoval hakkab lรตpuks hรคsti minema, kuid Eesti puhul ei nรคe ma รผhtki majanduslikku, poliitilist ega julgeolekulist argumenti, et seada Eesti liikmelisuse pรตhjendatus Euroopa Liidus kahtluse alla. Eesti on Euroopa Liidus olemisest palju ja pรตhimรตtteliselt vรตitnud ning meie huvides on ka tulevikus tugev Euroopa, mis suudab vastu seista maailma turbulentsidele.
