Katri Reinsalu / illustreeriv foto: Siim Solman.
Seoses 2014. ja 2015. aastal vastu võetud ravimiseaduse muudatustega on ohus ka kaks Raplas asuvat haruapteeki, Rappeli keskuses asuv Apotheka apteek ning perearstikeskuses asuv Benu apteek.
Seadusemuudatustest tulenevalt tohib tulevikus apteegi omanikuks olla ainult proviisori haridusega ettevõtja. Isegi väikeomanikuks ei tohi olla ettevõtja, kes tegeleb ka ravimite hulgimüügiga. Enamik Eesti apteekidest kuuluvad praegu aga ravimite hulgimüügiga tegelevatele ettevõtjatele ja seega vajavad uusi omanikke sisuliselt kõik Euroapteegid, Ülikooli apteegid, Benu ja Apotheka apteegid. Kokku on neid Eestis umbes 300.
Üleminekuaeg apteegivõrgustiku nõuetekohaseks korrastamiseks kestab 2020. aasta aprillini.
Kuid 2019. aasta suvel tuleb sulgeda haruapteegid, mis kuuluvad hulgimüügiga tegelevatele ettevõtjatele. Haruapteek on kuskil mujal tegutseva põhiapteegi filiaal, mis ei ole eraldi juriidiline isik. Praegused omanikud ei tohi haruapteeke ümber vormistada ning seetõttu ei saa neid isegi mitte 2020. aastani pidada.
„Tekkinud on keeruline olukord, kus olemasolevaid haruapteeke pole mitteproviisoritest omanikel võimalik ümberstruktureerida neis omavalitsustes, kus elab rohkem kui 4000 inimest. Selliste linnade ja asulate haruapteekide praegused omanikud on seega sundseisus, mille tulemusena on kehtiva õiguse kohaselt ainus võimalus haruapteegid sulgeda,” selgitas Eesti Apteekide Ühenduse (EAÜ) juhatuse liige proviisor Kristiina Sepp.
EAÜ on seisukohal, et sellise sulgemise tagajärjel halveneb apteegiteenuse kättesaadavus. Samas peavad turuosalised investeeringud maha kandma ning riiki ähvardavad kahjunõuded. Seetõttu on EAÜ teinud ettepaneku ühtlustada haruapteekide kaotamise tähtaeg proviisoriapteekidele ülemineku tähtajaga ehk 2020. aasta aprilliga.
„See tagaks tänastele apteegiomanikele vähemalt võimaluse müüa haruapteegid koos põhiapteekidega. Haruapteeke eraldi müüa ei ole võimalik. EAÜ peamine eesmärk selle palvega on tagada, et neid apteeke ei suleta ja patsientidele jääb alles harjumuspärane võimalus ravimeid kätte saada. Arutelud on käimas ning usun, et riik mõistab oma eksimust, kus on loonud olukorra, kus apteegi turuosalisi erinevalt kohtleb ning ühele riigile see kuidagi kasuks ei tule, vaid pigem vähendab riigi usaldusväärsust,” vahendas Sepp EAÜ seisukohti.
Apteegireformi kohta ütles Sepp, et selle elluviimine on toores. „Ei ole kellelgi – tööandjatel, proviisoritel, riigil – ettekujutust, kuidas seda reformi peaks ellu viima. Niivõrd suurt muudatust uisapäisa läbi viies või mõjusid põhjalikult kaardistamata on suur oht anda sektori pihta hävitav löök. Riik peaks tervishoius valitsevaid küsimusi lahendama terviklikumalt – periooditi muudetakse regulatiivset keskkonda jupiti siit ja jupiti sealt, kuid terviklikku pilti ei jälgita,” rääkis ta.
EAÜ seisukoht on, et tänane apteegivõrk on väga hea ja seda tuleks maksimaalselt esmatasandi tervishoidu integreerida ja apteegis olemasolevaid kompetentse maksimaalselt rakendada.
„Apteekril on meeletu potentsiaal panustada tervishoidu rohkem kui täna lubatakse, seda näiteks erinevate lisateenuste näol. Teenus, mille heast kättesaadavusest on Eesti elanikel kõvasti vajaka, on vaktsineerimine. Meie elanikkonna vaktsineerituse tase on nii hooajalise gripi kui ka puukentsefaliidi vastu äärmiselt madal, haigestumisi seevastu on kahjuks väga palju. Kuna apteegid on inimestele lähedal, seal pole pikki järjekordi ja samuti on apteegid üldjuhul kaua avatud, saaksid apteekrid vaktsineeritute osakaalu suurendamiseks palju ära teha,” tõi Sepp välja.
