Haldi Ellam / foto: Haldi Ellam.
Möödunud nädalavahetusel olid seoses looduskaitsekuuga kogu Eestis üleeuroopalisele kaitsealade päevale pühendatud „Terve Eesti“ matkapäevad. Raplamaa matk viis 26. mail 32 loodushuvilist maalilisele 7,7 kilomeetri pikkusele Loosalu-Paluküla matkarajale.
Vana-Kaiu soosaarel alanud ja Paluküla hiiemäel lõppenud matka juhtis üleelamisinstruktor Toomas Tõnisson, kes rääkis rabade ja soode tekkimisest ning arengutest ja jagas arvukaid nippe looduses hakkama saamiseks. Näiteks näitas ta, kuhu tohib rabas astuda ja kus seda pole soovitatav teha. Põhiline soovitus oli vältida rohelisi samblaseid kohti, mille all peidab end mitmemeetrine turbakiht, ja liikuda pigem seal, kus taimestik on rikkalikum ja juurevõrk kandvam.
Lisaks tasub rabas liikudes endaga kaasas kanda puukeppi, millest saab vajadusel üle pehme koha liikumisel tekitada silla või mis aitab väsimuse korral paremini tasakaalu säilitada.
Esimene pool matkast kulges Vana-Kaiu soosaare lõkkeplatsilt Loosalu rabajärve suunas. Elevust tekitasid arvukad näljased sääsed, kes kiusasid matkajaid peamiselt metsas. Rabas sääski polnud, seal eksis laudtee peale üks sisalik. Matka käigus sai tutvuda erinevate rabataimedega, millest enim huvi tekitasid uimastav sookail ja Eesti ainus lihatoiduline taim huulhein, mida rabas leidus kolooniate kaupa. Rabas õitsesid ka murakad. Metsiseid ja tetresid näha ega kuulda ei olnud.
Loosalu järve ääres, mis on Eesti suurim rabajärv, peeti piknikku ja hakkajamad matkalised said varbad või end üleni vette kasta. Ujujaid jagus ning vesi oli soe, vähemalt ülemistes kihtides. Õhusooja oli 31 kraadi. Matkajuht Tõnisson demonstreeris enda väikesesse vöökotti mahtuvat ellujäämisvarustust, mille hulka kuulusid muuhulgas magneesiumipulk tule süütamiseks, kompass orienteerumiseks, vile endast märku andmiseks, glükoositabletid veresuhkru taseme kergitamiseks, kondoom asjade niiskuse eest kaitsmiseks või vee kaasavõtmiseks jm. Lisaks rääkis ta, kuidas hankida loodusest puhast vett ja võimalustest vett keetes puhastada.
Pärast ujumist ja kehakinnitust võeti suund Paluküla hiiemäe poole. Ürgmetsas ja heinamaadel kulgenud tee äärde jäi erinevaid looduskooslusi – ürgmets, siirdesoo, heinamaad, vanad talukohad, sipelgapesi, haruldasi ja tuntud taimi. Tõnisson rääkis muuhulgas, millised tee äärde jäävad taimed on söödavad, näiteks kortsleht, takjas, võilill ja nõges ning mille poolest need veel kasulikud on. Näiteks nõgesel kõlbavad süüa nii lehed kui ka juured ja nõgeserootsudest saab siidist tugevamat ja peenemat kiudu.
Matk lõppes Paluküla hiiemäe juures, kus Tõnisson rääkis andide tegemisest ning toonitas, et anniks peaks olema miski, mida on kahju ära anda.
Hiiemäe juures olevas parklas ootas sääskedest ja leitsakust väsinud matkajaid buss, mille juht viis nad tagasi Raplasse ja Märjamaale.
Matka organiseeris keskkonnaameti Raplamaa keskkonnahariduse spetsialist Maarika Männil.
