Stina Andok / foto: Stina Andok.
Rapla Elujõu keskuse looja ja juht Piia Kõverik korraldas eelmisel laupäeval, 2. juunil esimese Raplamaa elujõumessi.
2015. aastal alustas Raplas tegevust ainulaadne keskus, mille peamiseks eesmärgiks sai inimeste aitamine, nende heaolu ja tervise tarvis erisuguste teenuste pakkumine ja nõustamine. Algusest peale on Elujõu keskus kogunud populaarsust ning selle eestvedaja Piia Kõverik on järjepidevalt arendanud edasi ka keskuse võimalusi. Sel suvel haakus sellega üks uus tegevus – elujõumess.
Elujõu keskuse territooriumil ja vahetus ümbruses toimunud messi erilisus seisnes Kõveriku enda sõnade kohaselt selles, et kõik töötubade ja toodete pakkujad olid Raplamaalt või Raplamaa juurtega inimesed.
Ennelõunal avatud messi esimeseks töötoaks oli naiseliku liikumise koolitus idamaise muusika saatel, mida juhendas kõhutantsuharrastaja Olga Sokk. Samal ajal said tantsukaugemad messilised koguneda pisut eemale haljasalale, kus psühholoog Anne Naelapea pidas loengut teemal „Koostöö – pere õnneliku toimimise alus. Isiksuse omapära arvestamine perekonnas”. Seal sai igaüks ka oma isiksuse tõlgendamisel aktiivselt kaasa lüüa, tehes kaasa tugevaid ja nõrku külgi analüüsivat testi ning saades personaalselt tagasisidet vastavalt testi tulemustele.
Südapäeval kutsus muusik Arne Lauri kõiki huvilisi mantraid kaasa laulma. Koostöös messi päevajuhi Silvi Tarto ja Piia Kõveriku väikese innustamisega sai nii mõnigi vaguram kuulaja ka oma hääle lahti ja jõustavad mantrad lauldud. Vähe sellest, Lauri pani osalised ka tantsima, kujutledes end ja teisi taas lastena, kel pole häbelikkust ning kes meeleldi ringis, kätest kinni hoides tantsiksid. Seejärel andis muusikalise teatrietenduse „Mina olen” Kuusiku Altveski noortestuudio.
Meelelahutuse kõrval said messilised end väga mitmeti harida. Näiteks Ülle Raavel pidas loengu teemal „Toiduga 2. tüüpi diabeedist terveks”, elukutseline mentor Ain Mihkelson viis läbi vestlusringi eneseteostusest, Ene Laur vestles inimestega pärimusteraapiast ja seksuaalterapeut Rikka Toman juhtis vestlusringi teemal „Suhted ja seks, mida naised ja mehed tegelikult tahavad ja vajavad”.
Sai teada, kuidas valmistada eeterlikku lõhnaõli, proovida kätt maalimises ning teha lähemalt tutvust heliteraapia maailmaga. Omal nahal sai järele proovida refleksoloogiat, massaaži ning külastada ka erilist kristallituba. Väiksemad messilised said vanemate toel katsetada näiteks viltimist. Siit-sealt sai soetada mõningaid tooteid, näiteks looduskosmeetikat, kristalle ja ehteid ning avatud oli ka supiköök, et leevendada näljatunnet.
Kõigele meeleolukale tasakaaluks oli igaühel vaba voli nautida niisama päeva, laotada murule tekk, avada kaasa võetud piknikukorv ja veeta aega. Elujõu keskuse territooriumil sai avastada kaunilt õitsevat aeda ja rännata oma sisemuses energeetilise labürindi käiguradadel. Õhtu lõpetas ansambel Tulivesi.
Elujõumessi korraldaja Piia Kõveriku sõnul jäi ta esimese messiga üldjoontes rahule, kuigi oli ka palju ootamatusi. Nimelt ütlesid paljud töötubade läbiviijad viimasel hetkel, et nad siiski kohale ei jõua, ning külastajaid oli samuti mõningatel vestlusringidel-töötubadel oodatust vähem. Kõverik nendib, et üks põhjus, miks messile suurt rahvamassi ei kogunenud, võib tulla sellest, et kardetakse, et seal tegeletakse võõraks ja kaugeks jääva esoteerikaga. „Ma ei tee esoteerikat,” on naine resoluutne ning lisab: „Kui sul ikkagi kuskilt midagi valutab või on probleem, siis tule kodunt välja, leia endale hobi ja mõtle positiivsema asja peale.”
Kõveriku sõnul tehti talle ka ettepanek kutsuda messile välismaiseid tegijaid, kuid see ei haaku tema visiooniga. „Mõte oli liita kogukonda, maakonda. Miks me peame minema mujale asju saama, kui kõrvaltänavas keegi koha peal teeb ära,” ütleb ta. Kõverik püüdis messiga panna kohalikke senisest enam hindama omaenda kodumaakonda. Ta näeb, et elujõumessist võiks kujuneda traditsiooniline iga-aastane üritus.
