Katri Reinsalu / foto: Siim Solman.
Pühapäeval tunnustas keskkonnaminister Siim Kiisler paremaid keskkonnasõbralikke haridustegevusi. Tallinna loomaaia keskkonnahariduskeskuses peetud pidulikul tunnustamispeol kuulutas ta välja tänavused „Keskkonnakäpa“ konkursi laureaadid. Raplamaalt vääris äramärkimist Kohila gümnaasium.
Konkurssi korraldatakse tunnustamaks neid, kes on jätnud oma positiivse jälje mõne keskkonnateadliku algatusega või panustanud keskkonnasõbraliku haridustegevuse edendamisse. Aprillis välja kuulutatud konkursile esitati 61 kandidaati. Neid hinnati viies rühmas: lasteaed, õpilasrühm/klass, õpetaja, kool ning keskkonnaharidust pakkuv organisatsioon. Koolide arvestuses oli tänavu üheksa kandidaati. Võitjad kuulutati välja kategooriates „Tubli tegutseja“, „Tark tarbija“, „Õnnelik õpe“, „Kogukonna kaasamine“ ja „Innukas innovaator“.
Esitatud kandidaatide seast tegi oma valiku hindamisžürii, kuhu kuulusid keskkonnaameti, keskkonnaministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi ning Eesti Õpilasesinduste Liidu esindajad.
„Võitjad eristusid väga vahvate ideede ja läbimõeldud lahenduste poolest,“ tõi keskkonnaminister Kiisler välja parimatest parimatele võidu toonud retsepti.
Kategoorias „Tark tarbija” kuulutati välja kolm võitjat. Koolidest oli tänavune laureaat Kohila gümnaasium oma rohelise kooli algatuse eest.
Tunnustus tuli mitme tegevuse eest, mis viimastel aastatel koolis sisse on viidud. Keskkonnateadliku käitumise toetamiseks on kooli paigaldatud prügikastid, mis võimaldavad sorteerida liigiti paberist, pandipakendist, olmejäätmetest ja patareidest tekkivat prügi. Oma panuse annab ka kooli köök, kus sorteeritakse lisaks ka biojäätmed ning pakendid.
Keskkonna vastu hoolivat suhtumist on üles näidatud ka mõistlikuma tarbimisega. Vee säästmiseks on kool reguleerinud veesurvet ning loobunud joogivee automaatidest. Selle asemel joob koolipere kraanivett. Vähendatud on ka toidujäätmete hulka. See saavutati, lubades õpilastel oma lõuna ise komplekteerida. Viimase kolme aasta andmeid võrreldes on näha, et vähenenud on nii elektri kui ka vee tarbimine.
Kokku hoitakse ka paberi pealt. Koopiapaberi kokkuhoiuks on peaaegu igas klassis kasutusel dokumendikaamerad. Paber, mida siiski kasutatakse, on ökomärgistusega ning kasutusse lähevad paberi mõlemad pooled. Ökomärgistusega on ka kooli puhastusvahendid. Puhastusteenindajad on läbinud vastavad koolitused ning kasutavad ainete doseerimisel dosaatoreid.
Samamoodi pööratakse Kohila gümnaasiumis tähelepanu keskkonnasõbralikele liikumisviisidele. Viimasel kahel aastal on tulnud kooli jalgrattaparklat oluliselt laiendada. Hetkel on selles ruumi 120 jalgrattale, kuid on juba selge, et sellest jääb väheks.
Ent ümbritsevale keskkonnale ja jätkusuutlikule tarbimisele pööratakse tähelepanu ka näiteks teemanädalate ja käitumist suunavate siltide abil. Õpilaste tähelepanu suunamine algab juba esimeses klassis. Näiteks viimased kuus aastat istutab iga esimesse klassi astuja koolimetsa puu.
Tunnustuse võttis pühapäeval vastu kooli arendusjuht Janika Volga. Kooli direktor Neeme Lumi tõi välja, et „Keskkonnakäpa“ konkursil on kooli ka varem tunnustatud. Nimelt toodi 2015. aastal samas kategoorias välja Hageri algklassid. Suund rohelise mõtlemise poole oli juba tollal võetud.
Direktoril täitub koolijuhina kolmas õppeaasta. Ta ütles, et kooli tulles alustas tööd ka tollane arendusjuht Kirsti Solvak, kes rohelise kooli idee välja käis. Sest ajast saadik hakatigi koolis keskkonna teemadele intensiivsemat tähelepanu pöörama. Keskkond on oluline ja selle hoidmine on samm parema homse suunas.
Lahendused tulemuste saavutamiseks on tihtipeale võrdlemisi lihtsad. Lumi tõi välja kasvõi moodsad dosaatoritega varustatud koristuskärud, mille üle puhastusteenindajad eriti suurt rõõmu tunnevad. Need nõuavad küll väikest investeeringut, kuid toovad märkimisväärse kasu.
Asjade ostmine on direktori sõnul pigem lihtne osa. Probleemi teadvustamine nõuab aga järjepidevust ja kannatlikku meelt. Sõrmenipsust ei muutu ükski kool keskkonnahoidlikuks.
Kuigi nimekiri juba tehtust on aukartustäratav, ei ole sellega kõik kooli enda seatud eesmärgid täidetud. Praegu unistatakse näiteks päikesepaneelidest. Kool sai Innove kaudu kopsaka toetuse moodsa loodusainete labori rajamiseks. Selle kõrval tekkis kohe mõte, et labori elektritarbimise võiks katta päikeseenergia. Lumi ütles, et arendusjuht tegi taotluse koolile paneelide soetamisel toetuse saamiseks. Praegu oodatakse pingeliselt vastust. Samuti on koolil kavas taotleda rohelise kooli sertifikaati.
