Brüssel, 6. juuni 2018
Austatud Riigikogu liikmed!
News Media Europe esindab progressiivset uudismeediatööstust Euroopas – esindades enam kui 2200 trüki- või online-meedia Euroopa uudiste brändi ja ka raadiot ning televisiooni. NME on pühendunud pressivabaduse säilitamisele ja edendamisele, propageerides ajakirjandusvabadust, tugevdades avaldamisvabadust ning võideldes uudiste brändide eest, mis on Euroopa loometööstuse elutähtsad osad.
Meie tähelepanu on pälvinud, et Eesti isikuandmete kaitse seaduse eelnõu hõlmab seoses isikuandmete töötlemise ajakirjandusliku erandiga üldist „ülekaaluka avaliku huvi“ kohustuslikku kriteeriumit.
GDPR kui tehniline uuendus Euroopa andmekaitse õiguses hakkas kohalduma Euroopa Liidus 25. mail. Nagu ka sellele eelnenud andmekaitse direktiiv, ei sätesta see erandeid ajakirjandusele, vaid jätab selle ülesande Euroopa Liidu liikmesriikidele.
Euroopa Liidu liikmesriigid, kes on vastu võtnud õigusakte seoses GDPR-iga, ei ole üldiselt avalikku huvi kui ajakirjanduslikku erandit piiranud eristajaga „ülekaalukas“. Näiteks uues Iirimaa andmekaitse seaduses on ette nähtud vastupidine: võttes arvesse väljendusvabaduse ja informatsiooni vabaduse tähtsust demokraatlikus ühiskonnas, tuleb neid õigusi tõlgendada laiendavalt.
Soovime pöörata teie tähelepanu asjaolule, et ajakirjanduserandi sõnastus Eesti andmekaitse määruse eelnõus võib olla vastuolus EL-i õigusega järgmistel põhjustel:
Esiteks tekib probleem õiguste võrdsusega. GDPR-i artikkel 85(2) nõuab põhiõiguste tasakaalu Euroopa Liidu põhiõiguste harta alusel. Harta artikkel 11 käib väljendusvabaduse kohta, artiklid 7 ning 8 käivad aga privaatsusõiguse ja andmekaitse kohta. Need õigused on võrdsed ning nende vahel puudub hierarhiline seos või struktuur. Sellest tulenevalt ei tohiks andmete töötlemist kõrvutada „ülekaaluka“ avaliku huviga, kuna see oleks vastuolus eelnimetatud põhiõiguste mittehierarhilise omavahelise suhtega.
Teiseks tekib probleem õigustatud huvi piiramise keeluga. Ajakirjanduslik erand isikuandmete töötlemiseks on õigustatud huvi kriteeriumi erikategooria. Euroopa Liidu kohus on väljendanud oma kindlat seisukohta, et õigustatud huvi definitsioon (mis on toodud direktiivi 95/46 artiklis 7(f)) välistab igasugused riigisisesed regulatsioonid, mis seavad õigustatud huvi olemasolu eelduseks lisatingimusi eelnevale sättele – (1) isikuandmete töötlemine peab olema vajalik vastutava töötleja või andmeid saava kolmanda isiku või kolmandate isikute õigustatud huvide elluviimiseks ning (2) sellised huvid ei kaalu üles andmesubjekti põhiõiguste ja -vabadustega seotud huvisid. See tähendab, et liikmesriik peab leidma tasakaalu, mitte kehtestama lisakriteeriumeid „ülekaaluka avaliku huvi“ näol, mis ajaksid tasakaalu saavutamise testi kreeni.
Kolmandaks, GDPR kohustab ajakirjanduslikku erandit tõlgendama laialt. GDPR sätestab preambula punktis 153, et kontseptsioone, mis seonduvad eranditega, nagu näiteks ajakirjandus, tuleb tõlgendada laialt. Võttes arvesse väljendusvabaduse olulisust igas demokraatlikus ühiskonnas, on seadusesse sõna „ülekaalukas“ lisamine vastuolus laia tõlgenduse kohustusega, kuna GDPR kohustab liikmesriike endid vastu võtma õigusakte, mis reguleerivad avaliku huvi korral andmete töötlemist ajakirjanduse poolt.
Kasutades Euroopa Inimõiguste Kohtu sõnastust: „Väljendusvabadus on üheks peamiseks demokraatliku ühiskonna alustalaks, selle arengu peamiseks eelduseks ja eelduseks iga indiviidi eneseteostusel.“
Eelnevast tulenevalt soovitame nimetatud argumente arvesse võtta, kuna see tagab, et ajakirjandusvabadust ei kitsendataks meelevaldselt ega reguleeritaks üle. Me soovitame hoiduda kriteeriumi „ülekaalukas“ kasutamisest GDPR-i artikli 85 nõutud ajakirjandusliku erandi kaalumistestis.
Oleme jätkuvalt saadaval edasiste märkuste ja küsimuste tekkimise korral.
Lugupidamisega
Fernando de Yarza López-Madrazo,
News Media Europe president
Wout van Wijk,
News Media Europe tegevdirektor
