Haldi Ellam / illustreeriv foto: Siim Solman.
Samal ajal kui Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks vähendada jäätmeteket, suunata tekkivaid jäätmeid aina rohkem taaskasutusse ning vähendada jäätmete ladestamist prügilatesse, tekib Eestis aina rohkem jäätmeid, mille taaskasutamine väheneb ning ladestamine suureneb. Tegematajätmiste eest ohustab Eestit trahv.
Raplamaa Sõnumid kirjutas 16. mail 2018, et jäätmevedajad Rapla ja Kohila vallas viivad kogutud segaolmejäätmed Väätsa prügilasse ladestamisele, sest Iru jäätmepõletustehase strateegiamuudatuse tulemusena on jäätmete põletamisele viimine muutunud keerulisemaks ja kallimaks kui ladestamine. Eesti Keskkonnateenuste ühe omaniku Bruno Tammaru sõnul muutis Iru jäätmepõletusjaama opereeriv Enefit ühepoolselt jäätmete vastuvõtu korda.
„Iru põletustehas lõpetas meile ootamatult ja teadmata põhjusel kahepoolsete lepingute sõlmimise ja uusi mahtusid hangitakse edaspidi Iru tehasesse minihangete tulemil ja põhimõttel, et kes pakub oksjonil kõrgeima hinna Iru tehase väravas, saab piiratud mahus ja ajaperioodil jäätmeid põletustehasesse tarnida,” rääkis Tammaru. „Enefit teatas 2016. a sügisel, et läheb hangetele üle. 2017. aastasse ei korraldatud ühtegi hanget, st sellesse aastasse pakkumisi teha ei saanud ja jäätmed tuli meil suunata prügilasse ladestamisele.“
Enefit: muutsime protsessi läbipaistvamaks
Küsimusele, miks muutis Iru jäätmepõletustehast opereeriv Eesti Energia tütarfirma Enefit Green põletuseks toodavate jäätmete vastuvõtukorra oksjonipõhiseks nii, et vaid kõrgemat hinda pakkuv teenusepakkuja saab prügi põletusse tuua, vastas Eesti Energia meediasuhete juht Kaarel Kuusk, et protsess muudeti läbipaistvamaks.
„2016. aastal muutsime Iru jäätmepõletuselektrijaama kütuse tarneprotsessi tõepoolest läbipaistvamaks ja ausamaks,“ selgitas ta. „Varem sõlmisime jäätmekäitlejatega kahepoolseid lepinguid, kus hind selgus läbirääkimistelaua taga, aga 2016. aastast teeme konkursi ja lepingud saavad sõlmitud hankepõhiselt ning vastavalt hankes kujunenud hinnale. Ehk siis segaolmejäätmeid tuuakse Iru jäätmepõletuselektrijaama turuhinnaga. Hangetel on võimalik osaleda kõigil Eesti jäätmekäitlusettevõtetel võrdsetel alustel.“
Kuuse sõnul on jäätmete ladestamine 2013. aastast, kui Iru jäätmepõletuselektrijaam tööd alustas, hüppeliselt vähenenud.
Lisaks on tema sõnul Iru jäätmepõletuselektrijaamas kasutatavate jäätmete hulk olnud aastate lõikes stabiilne ning valdava osa sellest moodustavad Eestist pärit segaolmejäätmed. Aastas suudab Iru kokku tarvitada 250 000 tonni segaolmejäätmeid.
Importjäätmete põletamine on tulusam
Samas on varem olnud juttu ka sellest, et Iru jäätmepõletustehas impordib põletamiseks segaolmejäätmeid ka välismaalt. Nii on alates jäätmepõletusjaama avamisest 2013. aastal Eestisse imporditud keskmiselt 50 000 tonni segaolmejäätmeid aastas, 2016. aasta lõpu seisuga kokku 180 650 tonni.
„Imporditud kütus moodustab kogukütusest ca 25%. Selline importkütuse osakaal on olnud alates jäätmepõletuselektrijaama käivitamisest,“ selgitas Kuusk. „Importkütuse kasutamine on vajalik, et kindlustada jäätmeelektrijaama varustatus kütusega (pikaajaline tarnekindlus), samuti on selle kasutamine mõnevõrra tulusam meile kui äriettevõttele ning aitab tagada jäätmeploki tööks vajaliku kütteväärtuse, kuna importkütus on kõrgema kütteväärtusega kui Eesti segaolmejäätmed.“
Samas tõdes Kuusk, et Enefit pooldab igati jäätmete taaskasutamist.
„Enefit Green on igal juhul selle poolt, et jäätmete teke väheneks ja suureneks nende korduskasutus ja materjalina ringlussevõtt,“ leidis Kuusk. „Jäätmehierarhias on kõige viimasel kohal ladestamine, millele eelneb nende energeetiline taaskasutus (põletamine). See tähendab, et jäätmete põletamine on alternatiiv ladestamisele, mitte aga jäätmete korduskasutusele ega materjalina uuesti ringlussevõtule.“
Prügi põletamise alternatiividest
Eesti Keskkonnateenuste omaniku Tammaru sõnul ei ole jäätmete põletamine kallim kui nende ladestamine. „Jäätmete põletamine ei ole kallim kui nende ladestamine, kuid kuna ladestamine on põletamise ainuke alternatiiv, siis on Enefiti hangetel hinnad kiiresti tõusnud samasse suurusjärku prügilate vastuvõtutasudega,“ rääkis ta.
„On arvata, et kui prügilate vastuvõtutasud tõusevad, tõuseb peagi Enefiti hangetel ka põletamisele minevate jäätmete eest makstav tasu.“
Tammaru sõnul võiks Iru tehases teoreetiliselt põletada üle 80% Eestis tekkivast prügist.
„Ülejäänule oleks siis alternatiiv ladestamine,“ leidis Tammaru. „Praegu läheb ladestamisele siiski märkimisväärselt rohkem jäätmeid, sest lisaks Eestist pärit jäätmetele põletatakse Iru tehases jäätmeid, mis on siia toodud väljastpoolt Eestit.“
Lisaks segaolmejäätmete põletamisele ja ladestamisele on Tammaru sõnul üheks lahenduseks veel MBT (mehhaanilis-bioloogiline töötlemine) tulemusena jäätmekütuse tootmine, kuid selleks peab olema jäätmekütusele mõistlikus läheduses klient, sest kütuse kaugele transportimine ei tasu ära, ja kasutus biotöötlusest tulevale jäätmele.
„Praktika on näidanud, et biotöötlusest tulnud jäätmeid saab kasutada prügilas mõneks tehnoloogiliseks vajaduseks, kuid üldiselt on selle materjali kasutusala väga piiratud. Kui see materjal aga prügilasse ladestada ja tasuda kõik vajalikud maksud, ei tasu jäätmekütuse tootmine ennast enam tänaste vastuvõtuhindade juures ära. Lisaks on Eestis vaid üks tõsiseltvõetav jäätmekütuse tarbija ja tema maht on samuti piiratud,“ selgitas Tammaru.
Jäätmekäitluse hinnatõus on keskkonnale kasulikum
Üldiselt leiab Tammaru, et jäätmed on siiski teatud ressurss ning nende ladestamine, põletamine ja jäätmekütuse tootmine ei ole pikas perspektiivis jätkusuutlik.
„Seetõttu panustatakse Euroopa Liidus üha enam sellele, et tekkivad jäätmed võetaks uuesti materjalidena kasutusse ning sama teed peab minema ka Eesti. See aga eeldab jäätmete senisest märkimisväärselt paremat sorteerimist,“ nentis ta.
Jäätmete sorteerimise motiveerimiseks peaks see Tammaru hinnangul olema tunduvalt odavam kui mittesorteerimine, liigiti kogutud jäätmete üleandmine peab olema mugav ja pidevalt tuleb tegeleda majapidamiste teadlikkuse tõstmisega.
Tammaru sõnul on jäätmete äraandmine Eestis viimastel aastatel olnud väga odav, ca 1% kogu majapidamise kommunaalkuludest.
„Seetõttu on jäätmete liigiti kogumine olnud väga visa juurduma ja seetõttu läheb ka Eestis märkimisväärne ressurss kas põletamisele või ladestamisele,“ rääkis Tammaru. „Sellepärast, nii paradoksaalne kui see ka pole, on segajäätmete äraveo hinna tõus pigem keskkonnale kasulik, sest soodustab jäätmete liigiti kogumisega nende uuesti kasutuselevõttu.“
Kuigi kardetakse, et kallim prügiveohind motiveerib jäätmeid rohkem metsa alla viima, leidis Tammaru, et võib ka vastupidi minna. „Seda ei saa muidugi välistada, kuid võib tuua ka vastupidise näite – näiteks Indias ja Egiptuses on prügivedu hästi odav, samas Austraalias või Šveitsis väga kallis. Igalühel on võimalus minna ja vaadata, millistes riikides on prügi igal pool laiali ja millistes mitte. Kes ise vaatama minna ei viitsi, siis neile võin öelda, et kahes viimases prügi naljalt metsa alt ei leia,“ tõi ta näiteks.
Jäätmetega seotud probleemid on visad kaduma
Kohila vallavalitsuse keskkonnanõunik Nele Leitaru leidis, et jäätmetekke vähendamiseks on võimalusi küll.
„Piknikul käies vältida ühekordseid nõusid, tanklatest kohvi ostes kasutada plasttopsi asemel termostassi, puuvilju ostes kasutada kilekottide asemel korduvkasutatavaid võrkkotte ning poes käies üldiselt kasutada riidekotte,“ rääkis Leitaru. „Oma panuse saavad anda ka tootjad, kohati on toodete pakendamine muutunud jaburaks.“
Leitaru sõnul on Euroopa Liit kilekottide kasutamise ja toodete liigpakendamise vähendamiseks muuhulgas kehtestanud n-ö kilekotimaksu ning tootjad maksavad ühel või teisel moel kinni avalike segapakendite ning paberi-papikonteinerite tühjendamise. Siiski arvas Leitaru, et jäätmetega seotud probleemid on kahjuks visad kaduma.
„Liiga paljud kinnistuomanikud punnivad vastu jäätmete üleandmisele korraldatud jäätmeveo raames, liiga paljud esitavad jäätmeveost vabastamiseks taotlusi, väites, et kinnistut ei kasutata jne,“ tõdes ta. „Ometigi tekivad metsa alla prügihunnikud ning bussijaamade prügikonteinerid ajavad olmejäätmetekottidest üle ääre.“
Jäätmete sortimisharjumus saab tema hinnangul alguse ikka kodust või väga heast haridusasutusest, kus keskkonnateadlik eluviis on kooli- või lasteaiapersonalile südamelähedane.
„Sortimise edendamiseks ning jäätmete mittepõletamise teadvustamise nimel tuleb teha pidevalt häälekat teavitustööd,“ leidis ta. „Noorematele saab asi päris hästi juba selgeks. Vanemale generatsioonile võibki jääda seletama, milline on erinevus jäätmete lõkkes põletamisel ning jäätmejaamas põletamisel.“
Saamatus toob tõenäoliselt kaasa trahvi
Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks suunata 2020. aastaks ringlusesse 50% olmejäätmetest.
„Kui Eesti ei saavuta seatud ringlussevõtu eesmärki, alustatakse rikkumismenetlust, mis võib halvimal juhul päädida trahviga,“ tõdes keskkonnaminister Siim Kiisler. „Menetluse käigus võetakse arvesse erinevaid aspekte, millest olulisim on riigi rakendatud meetmed. See tähendab, et neid riike koheldakse leebemalt, kes on vähemalt püüdnud eesmärki saavutada. Seepärast on oluline ka Eestil anda endast maksimum.“
Minister tõdes samuti, et viimastel aastatel ei ole olmejäätmete ringlusse võtmine kasvanud, pigem langenud, ning olmejäätmete ladestamine on oluliselt suurenenud. „Need mõlemad probleemid on suuresti seotud asjaoluga, et Eestis kogutavate jäätmete käitlemise hinnad ei vasta jäätmehierarhiale ehk siiani on kõige odavam olnud jäätmeid põletada ja nagu näitavad viimased arengud, siis ka ladestada,“ selgitas ta, lisades, et jäätmete põletamise hinna tõus on keskkonnakaitselisest aspektist vajalik.
„Seetõttu ei ole mitte probleemiks Iru jäätmepõletustehase uus oksjonipõhine jäätmete hankimine, vaid prügilasse ladestamise madal hind,“ nentis ta kokkuvõtteks. „Eestis kehtib alates 2015. aastast ladestamisele keskkonnatasu 29,84 eurot tonni kohta, mis on jäätmehierarhia kohase jäätmekäitluse tagamiseks liiga madal. Seetõttu on keskkonnaministeerium seisukohal, et olmejäätmete ladestustasu on vaja tõsta ning see peab olema piisavalt kõrge, et see ei konkureeriks jäätmete ringlussevõtu ega põletamisega.“
Eelmisel sügisel edastas keskkonnaministeerium valitsusele ettepanekud seatud ringlussevõtu sihtarvu täitmiseks, sh jäätmete põletamise ja ladestamise saastetasu oluliseks tõstmiseks, kuid valitsus paketti arutlusele ei võtnud. Kiisleri sõnul plaanib ministeerium lähiajal oma ettepanekud valitsusele uuesti esitada.
