Maris Adoma / foto: Maris Adoma.
15.-17. juunini toimusid Hageris taas kord kihelkonnapäevad, sedapuhku möödus esimestest kihelkonnapäevadest juba 30 aastat.
15. ja 17. juunil oli kihelkonnapäevadel pigem vähem tegevusi, aga 16. juunil oli vastupidi. Keskpäeval avati Hageri rahvamaja ümbruses laat, kus sai tutvuda mitmete ettevõtete ja käsitööliste toodanguga. Pakuti näiteks suhkruvatti, jääjooke, Jäämarja jäätist ja Pai pagari toodangut. Osta sai ka käsitööehteid, käsitöösusse, mett ja Loodusspa tooteid, kuigi see loetelu on vaid väike osa päris valikust. Avatud olid miniloomaaed ja noorte ala, kus nii väiksed kui ka suured said ennast lõbustada batuudil, karussellil või ülevõllikiikudel.
Pärast esimese laadamelu möödumist tutvustati Hageri vanema kalmistu osa, seejärel sai Hageri kirikus nautida isamaaliste laulude kontserti.
Pärastlõunal mindi rongkäigus Hageri kiriku juurest Hageri rahvamajani. Rongkäigu eesotsas lehvisid lisaks Eesti lipule veel Kohila, Saue, Kernu ja Saku valla lipud. Ka silmailu sai nautida, sest rongkäigus osalenud tantsurühmad olid riietatud rahvariietesse, iga rühm isemoodi. Rahvamaja taga platsil algas tantsupeo esimene vaatus, kus esinesid tantsurühmad. Jalga keerutasid nii vanemad kui ka nooremad, nii naised omavahel kui ka tüdrukud poistega.
Kui tantsijad olid jalad soojaks saanud, võis alata päeva kõige pidulikum osa. Hageri rahvamaja kõrval avati kivi, kuhu oli sisse raiutud 1241. aasta, mil mainiti esmakordselt Hagerit, ja Eesti Vabariigi sünnipäeva puhul ka EV 100 tähis.
Pärast pidulikku osa said rõõmustada ka teatrihuvilised, sest Sutlema Suveteater astus Hageri muuseumi õuel üles “Romeo ja Julia” etendusega. Samal ajal istutasid Kohila ja Saku vallavanemad rahvamaja juurde puu, milleks oli seekord hall nulg. Puu istutamine endisesse mõisaparki on olnud traditsioon juba esimestest Hageri kihelkonnapäevadest saadik. Puude istutamisega soovitakse luua rohkem pargi moodi keskkond, sest praegu on seal õue peal veel liiga vähe puid.
Päev puu istutamisega siiski veel ei lõppenud. Kell seitse algas tantsupeo teine vaatus. Rahvamaja pargis võtsid tantsurühmad ringidesse ja esitasid ühistantse. Õhtu lõppes jällegi tantsides, aga sedapuhku ansambli Omad Poisid saatel, kus jala said tatsuma ka pealtvaatajad.
Pealtvaatajate ja esinejate seas oli nii kohalikke kui ka neid, kes on olnud kunagi Hageriga seotud. Miks on olnud üritus seni jätkusuutlik ja miks üldse inimesed tulevad sinna kokku? Sarnaseid vastuseid kõlas mitme inimese suust, kes on ürituse korraldamisega seotud.
Elupõlise Kohila elaniku ja Hageri kihelkonnapäevade vahetekstide looja Anneliis Kõivu sõnul on inimestele tähtis oma kodu, oma küla, oma rahvas ning oma mustrid. “Tullakse oma lapsi vaatama, üleaedsetega juttu ajama, ühte hoidma ja kokku tantsima. Neid põhjuseid on nii palju ja see, et meil on sellised põhjused, miks kokku tulla, hoiavad meie rahvast ja kultuuri elusana.”
Hageri haridusseltsi juhatuse liige, Hageri muuseumi juhataja ja neljandat korda Hageri kihelkonnapäevi korraldava Virve Õunapuu sõnutsi ühendavad rahvast kihelkonna kirik, rahvariided, kalmistu, keel, kombed ja traditsioonid. Tema arvates näitab Hageri kihelkonna elujõulisust juba see, kui palju osavõtjaid kokku oli tulnud.
Hageri kihelkonnapäevad on seni toimunud iga 5 aasta tagant. Korraldusprotsessiga alustatakse juba 1,5-2 aastat varem. Järgmiste Hageri kihelkonnapäevade kohta uurides ei osanud Virve Õunapuu täpseid vastuseid anda. Ta avaldas lootust, et peale tuleb uus põlvkond, kes soovib ka üritust korraldada, ja võib-olla siis juba hoopis teises võtmes.
