Tõnis Tõnisson / foto: Siim Solman.
Reedel, 15. juunil esitleti Hageri vennastekoguduse palvemajas, mis muide eeloleval sügisel saab 200-aastaseks, aegade jooksul esimest raamatut, mis püüab kihelkonda ühtede kaante vahele kokku võtta. Kahtlemata on tegemist ühe tähelepanuväärsema teosega, mis Rapla maakonnas seni ilmunud.
Raamatu „Hageri kihelkond. Aja lood” teeb eriliseks eelkõige esinduslik autorite valik. Liivi Aarma, Ants Hein, Heiki Pärdi, Jüri Viikberg, Anne Untera, Jürgen Kusmin on vaid mõned nimed teose kokkupanemisse kaasatud autorite pikast nimistust. Osa kirjutajatest sai esitlusel võimaluse oma peatükki põgusalt tutvustada ja niimoodi lugejates isu äratada.
Sellise raamatu väärtuse, mis peab ajale vastu pidama, loovadki oma ala väga hästi tundvad autorid ja sellise valiku eest tuleb tunnustada nii toimetuse kolleegiumi, toimetajaid (konkreetselt Sigrid Põldu ja Virve Õunapuud) kui ka väljaandjat, kelle rollis on olnud Kohila vald. Kindlasti ei ole see olnud odav ettevõtmine, kuid niisuguse ettevõtmise juures olekski sentide lugemine kurjast.
Seega on tulemus kiitmist ja seal, kus oma raamatut veel ei ole, ka järeletegemist väärt.
Kahtlemata on Hageri raamatu sünni juures etendanud tähtsat osa Hageri muuseum. Raske on üle hinnata kohaliku mälukeskuse rolli teabe kogumisel ja selekteerimisel. Muuseumi juhataja Virve Õunapuu meenutas, et idee on küpsenud oma kolmkümmend aastat. Esimene, kes sellega välja tuli, oli tänaseks meie hulgast juba lahkunud Hageri muinsuskaitseklubi kunagine asutaja Olev Streff. Pikalt laagerdunud mõte viidi lõpuks ellu kahe hästi töise aastaga.
Kui nüüd tahaks natukene tähte ka närida, võiks öelda, et päris kõike pole õnnestunud nende kaante vahele koguda. Samas oleks patt seda raamatu puuduseks nimetada, tunnistavad ju koostajadki (Virve Õunapuu ja Sigrid Põld), et nad ei olegi endale niisugust kohustust võtnud. See raamat ei pane kodukihelkonna uurimisele punkti, vaid avab hoopis ukse järgmistele teostele. Eessõnast on võimalik välja lugeda, et järgmised raamatud ei pruugi üldse kusagil mägede taga olla, sest üht-teist on valminud teosest juba ette jäänud ja seega on toimetusekolleegiumil pilt selge, kust ja millega edasi minna. Mis muud kui tehkem riiulitele ruumi: kus üks ees, küll sinna lisa tuleb!
