Siim Jõgis
Jalgpalli maailmameistrivõistlused on nüüd kestnud juba peaaegu kolm nädalat. Välja on joonistunud oma intriigid ja jõujooned. Kes oleks osanud ette näha Saksamaa sellist abitut mängu? Võõrustajad Venemaalt murdsid end see-eest vastu ootusi veerandfinaali. Kaheksandikfinaali ei pääsenud ükski Aafrika riik.
Raplamaa Sõnumid tõi välja viis momenti, mis on senise turniiri käigus eriti silma hakanud.
Mängijad ei taipa, et kõiki olukordi saab kordusest järele vaadata
Vaatan mängu ja ei tea, kas nutta või naerda. Särgist rebimised, maadlusvõtted, vastasmängija peale astumine, “sukeldumine”. Kas mängijad unustavad üheksakümneks minutiks tõepoolest ära, et neid filmivad kümned ja kümned kaamerad? Televaatajad üle kogu maailma näevad peaaegu momentaalselt kordusi ning saavad kohe aru, kas mängija teeskles või mitte.
Eriti jaburaks kiskus olukord Inglismaa ja Tuneesia mängus. Seal püsis lõpuminutiteni seis 1:1, kuni Harry Kane nurgalöögist tulnud palli väravasse suunas ja inglased võiduni viis. Aga mis toimus enne seda karistusalas? Tundus, nagu käiksid seal parajasti maailmameistrivõistlused kreeka-rooma maadluses. Tuneeslased püüdsid inglasi kinni ausate maadlusvõtetega. Isegi kui kohtunikule jäid need tol hetkel märkamata, nägid maailma televaatajad selgelt, et päris mitu olukorda lausa karjusid penalti järele.
Saksamaa – mis juhtus?
Enne turniiri algust oleks olnud väga kerge pakkuda maailmameistriks just Saksamaad. Nad olid paljude lemmikud, tiitlikaitsjad ning koosseis kubises staaridest. Mis siis juhtus? Me teame väga hästi, mis juhtus – esmalt saadi napp kaotus Mehhikolt, siis võideti lisaminutitel Rootsit ning viimases voorus tuli krahh Lõuna-Korea vastu. Saksamaa ei olnud üllatuslikult piisavalt hea, et isegi alagrupist edasi pääseda.
Sellest võistkonnast, kes neli aastat tagasi Brasiiliat 7:1 nüpeldas, oli asi kaugel. Liikusid ringi kuulujutud, et üks meeskonna staar Toni Kroos ei tahtnud meeskonnakaaslastele söötu jagada, sest ta ei usaldanud neid piisavalt. Küsimusi tekitas ka pikalt vigastatud olnud Manuel Neueri kaasamine ning Leroy Sane koju jätmine. Nüüd on Saksamaa koondises igal juhul oodata suuri muudatusi. Aga üheks tänavuse MM-i murrangupunktiks jääb see ikkagi. Miks Saksamaa mäng koost lagunes?
Penaltid penaltite otsa
2018. aasta maailmameistrivõistlused on tõeline penaltite löömise aasta. Ühelgi varasemal MM-turniiril pole määratud nii palju 11 meetri karistuslööke kui nüüd. Üheks põhjuseks on loomulikult VAR-süsteem. See on võimalus, mille kaudu saavad kohtunikud teatud situatsioone video kaudu üle vaadata.
Ajalugu tehti 16. juunil, kui mängisid Prantsusmaa ja Austraalia. Siis määras kohtunik ajaloo esimese VAR-i pealt üle vaadatud penalti ning see läks Prantsusmaale. Arvestades, et turniir pole veel kaugeltki läbi, võib oodata veel penalteid ja veel mänge, mille võitja otsustatakse penaltitega. Näiteks Horvaatia – Taani mängu saatus otsustati penaltitega väga intrigeerival moel.
Iga koondis lõi vähemalt kaks väravat
See on midagi, mille üle tasub rõõmus olla. Päris tühjade kätega ei pidanud MM-ilt koju sõitma ükski võistkond. Iga koondis, isegi kõige nõrgemad, lõid vähemalt kaks väravat ja said sellegi üle rõõmu tunda. Neid riike, kes lõidki turniiri vältel täpselt kaks väravat, oli täpselt kaksteist – Egiptus, Saudi Araabia, Iraan, Maroko, Peruu, Austraalia, Island, Serbia, Costa Rica, Saksamaa, Panama ja Poola. Alagrupiturniiri käigus lõi ka Taani kaks väravat, aga kaheksandikfinaalis Horvaatia vastu lisasid nad ühe juurde.
Venemaa, Horvaatia, Rootsi, Šveits, Kolumbia, Inglismaa – üks neist mängib finaalis
Lehelugeja on selles punktis praeguseks targem kui autor. Aga fakt on see, et enne teisipäevaseid mänge saab kindlalt välja öelda, et üks neist kuuest riigist mängib finaalis. Kolmapäeva hommikuks on neist kaks muidugi juba välja langenud. Aga ükskõik kes neist finaali pääseb, on see suuremal või vähemal määral ikkagi üllatus. Võib-olla ainult Inglismaad saaks neist lugeda globaalses mastaabis jalgpalli suurriigiks. Põnevad heitlused ootavad ees!
