Heiki Hepner, Rapla maakonna turvalisuse nõukogu esimees; Ülle Laasner, Raplamaa Omavalitsuste Liidu turvalisuse ja rahvatervise spetsialist, tervisenõukogu liige
foto: Siim Solman.
Rapla maakonna tervisenõukogu ja turvalisuse nõukogu on väga mures Keskkonnaameti poolt planeeritava muudatuse pärast määruse „Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ eelnõusse, mille 3. peatükis soovitakse kohaldada Hiiemäe alale kaitsealana sihtkaitsevööndit, mis puudutab Raplamaa inimeste armastutud sportimiskohta Palukülas.
19. juunil toimus avalik arutelu Lelle rahvamajas, kus Keskkonnaameti esindajad selgitasid kaitse-eeskirja muutmise vajadust ja erinevad osapooled said oma seisukohti kaitsta. Soovime siinkohal välja tuua ka rahvatervist ja turvalisust puudutavad aspektid, mis koosolekul käsitlemata jäid.
Raplamaa Omavalitsuste Liidu 26.04.2001 otsuses nr 33 nähti Paluküla puhke- ja spordikeskust kui aastaringselt kasutatavat mitmeotstarbelist kompleksi: rahva- ja noortespordi harrastajatele (orienteerumine, suusatamine, krossijooks, rattasõit jms), loodusesõpradele (matkamine, looduse tundmaõppimine jms) ja koolilastele ning õpetajatele (loodusharidus ja õuesõppimine). Sellest ammusest unistusest ei ole tänaseks väga palju realiseerunud, kuid inimesed on saanud siiski Palukülas sportida ja spordiklubid võistlusi korraldada.
Oleme igati nõus, et elu alus planeedil Maa on looduse hoidmine. Inimene on aga samuti looduse osa ja inimese hoid on kahjuks jäämas Eesti riigis tahaplaanile. Hiljuti avaldas Tervise Arengu Instituut WHO laste rasvumise seire (COSI) uuringu, kus esmakordselt osales ka Eesti ning mille tulemused on jahmatavad – Eestis on neljandik lapsi ülekaalulised ja rasvunud ning Raplamaal on seda lausa 32% I klassi lastest.
Oleme aastaid näinud vaeva, et lapsed rohkem liiguksid, sest see on eriti tänapäeva nutiajastul ülimalt oluline. Sekkuma peame me kõik – nii kodud, kool kui ka riik – korraga. Üheks armastatumaks kohaks on Raplamaal nii suve- kui ka talispordialadega tegelemiseks Paluküla oma suusa- ja jalgrattaradade ning matkavõimalustega. Noored mehed veavad eest spordiklubi, mille eesmärk on sportimisvõimaluste arendamine ja noorte talviste vaba aja tegevuste võimaldamine – siin saavad harjutada lumelaudurid ja mäesuusatajad spetsiaalsel sportbatuudil. Jalgrattavõistlused toovad kokku noori ja vanemaid rattasportlasi.
Ajast aega on Raplamaa rahvas Loode-Eesti kõrgeima mäe peal ikka toimetanud ja küllap see jääbki nii. Seda enam on vajalik, et mäel oleks tagatud turvalisus.
Eelnõu paragrahvis 12 sätestatu kohaselt oleks sihtkaitsevööndis keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine. Turvalisuse nõukogu on seisukohal, et korraldamatus ja spordiradade hooldus, mis piirangute tõttu jääks vajalikul määral tegemata (nt langenud puud, mida ei tohi välja vedada, ohtlikud puud, mida ei tohi langetada, ohtlikud puud ja tüükad kelgumäel, mida ei tohi kõrvaldada jms), on inimeste tervisele ohtlikud.
Avalikul arutelul selgitasid Keskkonnaameti esindajad, et maakonna rahvale ei kaasne selle eelnõuga mingeid olulisi muutusi. Praegu kehtivad kohapeal piiranguvööndi seadused, kus on vajalik spordiüritusteks (üle 50 in) luba Keskkonnaametilt, ent sihtkaitsevööndi seadused muudavad olukorda Palukülas tunduvalt. Sihtkaitsevööndi eelnõu paragrahvi 10 kohaselt on vajalik näiteks iga rattavõistluse puhul kaitseala valitseja nõusolekut. Kuna Paluküla arendus- ja sporditegevus on nagunii takerdunud erinevate konfliktide tõttu maausulistega, kes vaidlustavad kõikvõimalikud otsused, mis puudutavad sportimist ja ürituste korraldamist, jääksid karmimates tingimustes Paluküla võimalused kaugemas perspektiivis Raplamaa inimestele hoopis kättesaamatuks.
Karmimate piirangute kehtestamine ei teeni rahva huve. Kõnnumaa maastikukaitseala ja olemasolev piiranguvöönd on piisav kitsendus Hiiemäe ja Reevimäe kaitsmiseks. Selline kaitsenõuete tase võimaldab ühtlasi ka kogu Rapla maakonnale vajaliku puhkemajanduse ja turvalise sporditegevuse arendamist.
