Maris Adoma / Foto: Silver Selling.
7. juunil toimus seitsmendat korda Ingliste mõisa pargis perepäev “Tori hobusega Raplamaal”. Ürituse korraldamisele panid õla alla Ingliste küla aktiiv, Ingliste piirkonna külavanemad ja Tori hobuste kasvatajad. Lisaks olid abiks kohalikud ja korraldajate pered ning teisigi. Inimesi, kes aitavad korraldamisele kaasa, on alati palju, sest üritus on suur.
Ingliste mõisa parki oli kogunenud suur hulk rahvast. “Registreeritud oli 600 inimest, aga kohal oli kindlasti rohkem,” ütles Ingliste külavanem Kaisa Vahtmäe. Kohale oli tulnud ka laadalisi, keda võis näha müümas keraamikat, ehteid, linasest riideid ja palju muud käsitööga seonduvat. Samuti sai osta endale midagi suupoolist, pakuti nii kringlit, kooki kui ka šašlõkki. Kohal oli ka maitsvate küpsetiste valmistaja Reelika Kuusemäe.
Lisaks käsitööle ja toidule oli infolauast võimalik endale soetada ka hobustega seotud meeneid, nagu näiteks vastavat keraamikat, Tori Hobuse Seltsi logoga särke, võtmehoidjaid ja tasse. Oli võimalik osta ka õnneloosi, kusjuures iga loos oli millegi vääriline. Peaauhinnaks oli välja pandud ratsamatk Juurimaa tallis ja päev Tori hobustega Eve Haggi juures. Kogu saadud tulu korjati selle jaoks, et Eve Haggi koos hobusega Vairi saaks minna rakendispordi MM-ile Hollandisse.
Päeva alustati rongkäiguga, pikk rivi hobuseid koos ratsanike ja vankritega kappas läbi Ingliste küla. Rivis võis näha lehvimas Lau, Pae, Ingliste ja Saidapere küla lippe. Samuti lehvis Ingliste vabatahtliku tuletõrje ühingu lipp, Eesti lipp ja rongkäigu eesotsas võis kaugelt ära tunda uue Kehtna valla lipu, mida kandsid uhkelt Signe Haggi ja Indrek Kullam.
Pärast rongkäiku koguneti Ingliste mõisaparki, kus perepäeva avas pidulikult Ingliste külavanem Kaisa Vahtmäe, samuti said sõna mitmed teised inimesed. Tori hobuse seltsi algatajad Eve Haggi ja Terje Villems avasid ka Tori hobusele pühendatud pingi, mis on teadaolevalt esimene loomale pühendatud pink Eestis. Pink on valmistatud kohalikust materjalist. Talvel kukkus suur vana paju Ingliste jõkke ning sellest pajust on tehtud käsitoed ja ülejäänud osa materjal on pärit Kase talust. Pingi autor on kohalik käsitöömeister Villu Loitjärv.
Toimus ka uue Kehtna valla lipu üleandmine. Üleandja oli Kehtna vallavanem Indrek Kullam. Lipp asetati lauale ja löödi puidust haamriga posti külge kinni. Lipu peal on kujutatud Kehtna ja Järvakandi eelmiste logode kombineering. Järvakandil oli peeker ja Kehtnal vares, nii need kaks sümbolit ühele lipule kokku pandigi.
Ürituse avamise järel pakkusid Tori tõugu hobused rahvale silmailu spetsiaalselt hobustele tehtud platsil, kus iga hobune koos ratsanikuga tegi paar ringi, näitas oma parimaid külgi, ning samal ajal luges päevajuht Ants Kuningas ette iga hobust iseloomustavat teksti.
Hobuste tutvustamine ei möödunud aga äpardusteta. Kui platsile tuli sealne ainus puhast Tori tõugu täkk koos ratsanikuga, kes teda käe kõrval talutas, suutis täkk end ühel hetkel lahti rebida ja jooksu panna. Hobune saadi siiski kätte, keegi viga ei saanud ja tutvustamine võis jätkuda.
Kokku oli hobuseid 21 ja iga hobune oli nummerdatud, sest toimus ka lemmikhobuse valimine. Hobuse valimiseks tuli soetada hääletussedel, nii toetati täiendavalt Eve Haggi ja tema hobuse Vairi MM-ile minekut. Kolmandaks jäi hobune nr 12 nimega Hurmur, teise koha pälvis hobune nr 21 Varunessa ja kõige suuremaks lemmikuks osutus Eve Haggi hobune Vairi.
Üritus jätkus rakendikadrilliga ja seejärel demonstreerisid Tori tõugu hobused erinevaid ratsaspordialasid nagu näiteks koolisõit, takistussõit ja rakendisport. Vahepausidena esines rahvale tantsurühm Kõpsuvad Kingad. Põnevuse säilitamiseks korraldati ka ratsa-rakendi-ralli, kus ratsanikud ja kutsarid võtsid oma hobustel üksteisega mõõtu. Nimelt pidid nad aja peale täiesti algusest rakendama oma hobuse vankri ette ja seejärel sõitma väikese tiiru. Ka rahvale anti võimalus hobusega sõitmist kogeda. Lubati sõita kaassõitjana ehtsal rakendispordi krossisõiduvankril Eesti meistriga rakendispordis ja ka niisama hobuse seljas. Näha sai ka hobuse rautamist ja suurtel huvilistel oli võimalik oma käega proovida hobuse saduldamist ning rakendamist.
Loomulikult ei puudunud ürituselt ka muud aja veetmise võimalused. Mängida sai inimlauajalgpalli, mille ehituse toetuseks sotsiaalmeedias raha koguti, samuti sai osa võtta parverallist. Lõbu sellega veel ei lõppenud, sest rahvast ootas ees vahupidu, mille üle said rõõmustada nii väiksemad kui ka suuremad. Loomulikult ei puudunud ka bänd, kes inimestel jala tatsuma paneks. Õhtut oli lõpetama kutsutud neljaliikmeline bänd Blufellas, kes keskendub peamiselt rock- ja blues-muusika mängimisele.
Ürituse planeerimisega alustati juba talvel, kui hakati panema kokku üldist kava. Seejärel kirjutati mitmetesse kohtadesse projekte, toetust saadi kohaliku omaalgatuse programmist ja ka vallast. Tuli leida ka päevajuht, vaheesinejad, võistluste läbiviijad ja sponsorid. Iga kuu toimusid põhituumiku koosolekud. Lõpu poole oli koosolekuid isegi tihedamini. Viimaseks oli vaja leida vabatahtlikud, kes konkreetsel päeval aitaksid asju tassida, valmis sättida, parkimist korraldada ja muru niita.
“Üritus toimus algul iga aasta, aga nii tihedalt ei jõua enam korraldada,” sõnas Kaisa Vahtmäe. Seekord oli vahet kaks aastat, kuid sellest midagi ei muutu, sest “Tori hobusega Raplamaal” on ikkagi traditsiooniline ja populaarne üritus, mis tulemata ei jää.
