Helerin Väronen / Foto: Siim Solman.
Eelmisel neljapäeval, 5. juulil oli Raplamaa Omavalitsuste Liidu korraldatud konkursi “Eesti kaunis kodu” tänupiknik. Ürituse korraldamise kohaks oli valitud üks konkursil osalenud kodu – Regina ja Aare Sullakatko koduaed Kohila vallas Mälivere Vesiveski kinnistul.
Kuigi Sullakatkode kodu ei asu suurest maanteest kaugel ja on teadjamale lihtne leida, suutis vähemalt kahe auto rahvas, Raplamaa Sõnumite seltskond sealhulgas, ära eksida. Hilinemisest aga probleemi ei tehtud ja kohale jõudnuid võttis talu peremees vastu värske soolakurgiga.
ROL-i tegevdirektor Silvi Ojamuru sõnas algatuseks, et eks sellega võeti risk, et korraldada see tänuüritus ebatraditsiooniliselt kellegi koduaias. Päev oli olnud muidu vihmane, kuid õhtu oli nagu ürituse jaoks tellitud, täiesti kuiv. Peale söögi-cateringi olid muusikalist cateringi pakkumas Piia Põder ja Morten Langi.
ROL-i juhatuse esimees ja Kohila vallavanem Heiki Hepner rääkis oma kõnes natukene kauni kodu konkursi algusaegadest ja sellest, kuidas kodude kaunistamine oli meie rahvale hingelähedane teema ka võõra võimu ajal. Ilusad kodud luuakse Hepneri sõnul ennekõike küll peredele endale ja nende lähedastele, kuid need on ka maakonna rikkus, mida ei saa keegi ära võtta.
Kõik kodud on aga erinevad. On kodusid, kus väärtustatakse loodust ja kus kaks asja on omavahel sünergias, on kodusid, kus aukohal on ajalugu ja pärimus, on loomingulisi kodusid ja on minimalistlikke kodusid. Oma valla kaunite kodude valimise kohta sõnas Hepner, et päev, mil kodusid vaatama minnakse, on üks ütlemata ilus päev.
Kõik osalejad said peale tänukirja kingiks lipuviiru rahandusministeeriumilt ja kohaliku aiandusettevõtte kinkekaardi. Kolme kõige ilusama kodu omanikud saadetakse edasi üleriigilisele heakorrakonkursile “Eesti kaunis kodu 2018”, mille tunnustusüritus presidendi vastuvõtuga on 25. augustil Viljandis.
Kinkekotte kätte jagades räägiti iga kodu kohta paari lausega, miks just see kodu eriline ja silmapaistev oli. Sirje Ludvigi ja Toomas Välimäe metsade vahel olev kodu Selja külas Kehtna vallas on muudetud lemmikloomadele sobivaks, nimelt jagavad nad kodu leonbergeritega, suurte koertega.
Üha enam väärtustatakse ka ühist elamispinda kortermajades ja sel aastal on sellega silma paistnud kortermaja Orgita keskuses Märjamaa vallas. Maja on eeskujulikult renoveeritud ja ümbrus hooldatud. Riina ja Mart Tilga kodu Valgu külas Märjamaal paistab silma selle poolest, et uue kodu rajamisel on kasutatud vana sepikoja mantelkorstna materjale.
Liidia ja Enn Vilumaa ning Malle ja Ailar Lehe kodu Märjamaa alevis ühendab kahte põlvkonda ning see on kodu, kus osatakse kasvatada kannasid ja pukspuid ning ilma taimedeta külalisi sealt majast ära ei lasta. Kui Ojamuru küsis, kuidas küll pererahvas selle kõigega hakkama saab, sai ta vastuseks vaid ühe sõna – naised. Sellega seoses meenus kellelgi Moldaavia vanasõna – seal, kus on naine, seal on kodu.
Siis saabus õhtu kulminatsioon ja välja kuulutati kolm kaunimat kodu. Esimene oli Raili Kabrali ja Rait Verrevi Sanglepa talu Kehtna vallas, kus aias kasvavad vaid okaspuud, mida on ligi 400, ja hostad. Eriline on see kinnistu ka tuhandete valgete kivide tõttu.
Pille Otsa ja Arvi Laaki kodus Valtu külas Rapla vallas on peale renoveeritud maja ja kõrvalhoonete suured põlispuud ja lähedal vesiroosidega paisjärv. Mahavõetud puudest meisterdab aga peremees väikevorme.
Viimane kolmest kaunimast kodust oli see sama, kus tänupiknikku peeti. Vesiveski kinnistu on tõeliselt kaunis koht, kus Sullakatkod on suutnud luua loodusega harmoonias palkidest maja ja kõrvalhooned ning väikese ilu- ja tarbeaia. Pärast ürituse ametlikku osa ja kehakinnitamist tegi peremees Aare soovijatele aias ka väikese tiiru ja rääkis kõigest nähtust lähemalt.
