Stina Andok / foto: Stina Andok.
Traditsiooniliseks igasuviseks ürituseks kujunenud Märjamaa kodukohvikute päev üllatas sel aastal suisa kaheteistkümne kohvikuga ja näib, et külastajaid jagus igale poole.
Algul oli tegelikult kohvikuid nimekirjas kolmteist, kuid Vigalas asuv Torgo talu kohvik jäi siiski suletuks. Sellest on kahju, sest meenutan siiani neid imemaitsvaid kalatacosid, millega perenaine meid eelmisel aastal kostitas. Suureks pettumuseks ei olnud siiski põhjust, sest avastamisrõõmu jagus teisteski kodukohvikutes. Kõiki ühe päeva jooksul kahjuks külastada ei jõua ka parema tahtmise juures, seega võtsin sel korral eesmärgiks jalutada läbi kõik kohvikud, mis Märjamaa alevi piiresse jäid.
Tädi Meti kodukohvik
Esimeseks peatuseks sai Tädi Meti kodukohvik, mille menüüs ahvatlesid erinevad pannkoogid. Valida sai näiteks suitsukana või -kala täidisega pannkookide või ka magusamate, jäätise ja moosiga pannkookide vahel. Oma seltskonnaga proovisime suitsukana ja jäätisega variandid ära ning kõik sööjad, ka kõige väiksem kaaslane, jäid väga rahule.
Kui esiti tundus, et ilmaga läks Märjamaa kodukohvikutel hästi – pärast pikka kuumalainet ja rodu päikesepaistelisi päevi pilvealune leebelt soe päev – ja meie hommikustel tundidel Tädi Meti kodukohvikus nii ka oli, siis pärast edasi liikumist hakkasid kogunema ka vihmapilved.
Niiduburger vs Koogisahver
Kui olime oma jalutuskäiguga juba peaaegu Niiduburgeri ja Koogisahvri kohvikuteni jõudnud, oli väikesest vihmasabinast kujunemas juba tõeline sadu. Tänuväärt, et nii burgeri- kui ka kooginurgad olid endale varjualused üles pannud. Koos meiega kogunes hea hulk rahvast nende alla vihma eest peitu ja nagu selgus, parem oligi, sest kümmekond minutit tuli vihma juba üsna jõuliselt.
Kuna vihm ei näidanud esialgu taandumise märke, otsustasime korraks end siiski kasta ja oma tellimuse ära vormistada. Kahtlemata oli Niiduburgeri putka see, kus sai kõige rohkem raha kulutatud. Värskelt valminud burger aga tõotas olla oma hinda väärt. Burgerisoovijaid oli palju ja head asja tuli pisut oodata. Oli näha, et paljud kasutasid aega otstarbekalt ja haarasid kõrval telgist vahepeal magusamat koogikest. Koogiletid tühjenesid kiiresti ning perenaisel oli tegemist, et neid ikka ja jälle täita.
Meie proovisime Niiduburgerit, mis läks tühja kõhtu kui mutiauku ning maitses igatepidi väga hea. Selliseid kahtlemata Märjamaalt naljalt muidu kuskilt ei saa. Oma maitse andsid kindlasti juurde kokanud seltskonna naeratavad näod ja hea meel inimesi kostitada. Kui kõhud olid täis ja päike taas pilve vahelt piiluma hakkas, seadsime sammud järgmisesse kohvikusse.
Eufony kohvik
Eufony nime all tegutseb hiljaaegu Märjamaa alevis avatud lille- ja sisustuskauplus. Noored ja hakkajad tegijad kasutasid juhust ja meelitasid inimesi oma hubast poekest avastama kookide ja romantiliselt kaunistatud aiakesega. Pitsilised istumiskohad õitsvate lillede keskel mõjusid kutsuvalt küll, kuid ilmselt hooti kulgenud vihmasadu neile mingit teenet ei teinud.
Päästeka kohvik
Juba traditsiooni kohaselt saab ka Märjamaa päästekomando ees kodukohvikute päeval head ja paremat maitsta. Burgerid tundusid sel aastal populaarsed olevat, sest ka sealt sai neid soetada lisaks hõrkudele kookidele ja muudele küpsetistele.
Maili aiakohvik
Maili aiakohvik pakkus lisaks headele maitsetele palju silmailu. Ilusasti kujundatud avar aed näis koogitüki ja kohvitassiga lõõgastumiseks ideaalne – väga hea lõpp-punkt kohvikutetuurile mööda alevit. Peretütar oli meeldiv külaliste kostitaja. See oli esimene kohvik, kus kohvikupidajad tulid ise juurde ja alustasid vestlust. Eriliseks tegi Maili aiakohviku ka elav muusika.
Inimesi jagus igasse kohvikusse ja igaühest võis leida midagi omanäolist, mis kutsus proovima. Tundub, et muutlik ilm Märjamaa inimesi ei heiduta ja kodukohvikute päeva võib vihmasabinale vaatamata lugeda edukaks.
