Inge Põlma.
Ravimistatistika kohaselt turustati selle aasta II kvartalis Eestis üle 3700 erineva ravimipakendi. Kui ravimeid nii palju vaja läheb, on üksjagu ärritav, kui apteegis selgub, et vajalikku ravimit pole, sest sellega on tekkinud tarneraskused.
Ravimiameti koduleheküljel on ülevaatlik tabel ravimitest, mille kättesaadavusega on probleemid tekkinud. Eelmise nädala seisuga oli selles üle 100 ravimi, mida apteegist enam osta ei saa või mille varud lõpevad lähikuudel. Ainuüksi eelmisel nädalal lisandus 8 nimetust. Kuigi üldjuhul on ravimiametil õigus müügiluba lõpetada, kui ravimitarneid ei suudeta kolme järjestikuse aasta jooksul taastada, võib mõnel juhul müügiluba säilida ka aastaid. Näiteks on tarnehäirete nimekirjas ravimeid, mis on tarneraskustes juba 2012. või 2013. aastast. Kuid kui Eestis alternatiivi pole, siis ikka loodetakse.
Ravimiameti koduleheküljel olevas nimekirjas on poolesaja ravimi puhul kirjas, et nende turustamine lõpetatakse või on juba lõpetatud. Mõne puhul annab Ravimiamet teada, et on olemas analoogsed ravimid, kuid on ka selliseid, mille puhul antakse soovitus pidada nõu raviarstiga, et muuta raviskeemi, sest sama toimeaine, tugevuse ja ravimvormiga alternatiivi Eesti ravimiturul ei ole.
Üks põhjus, mis tarneraskuste nimekirja ebameeldivalt pikaks venitab, on ka see, et müügiloa hoidjad on varasemast korralikumalt hakanud Ravimiametile teatama tekkivatest tarneraskustest. Ravimiseadus kohustab müügiloa hoidjat teavitama Ravimiametit vähemalt kaks kuud varem ravimi Eestis turustamise lõpetamisest või ravimiga varustamise katkestamisest. ”Ravimiamet on panustanud müügiloa hoidjate teadlikkuse suurendamisse tarneraskustest teavitamise vajalikkuse osas,” ütles selle kohta Ravimiameti peadirektori asetäitja Katrin Kiisk.
Põhjused, miks tarneraskused tekivad, on väga erinevad. 6. juulil on Katrin Kiisk vastanud ajakirjaniku küsimustele Tartu Postimehes ja öelnud, et enamasti on põhjuseks “väike turg”, sest müügiloa hoidjate/tootjate jaoks on ravimid eeskätt kaup. Kuid põhjuseks võivad olla ka tootmisprobleemid, ravimi kvaliteedidefektid, prognoositust suurem nõudlus jne.
“Kui müügiloa hoidja tuleb sooviga ravimi turustamine Eestis lõpetada, oleme teinud pöördumisi müügiloa hoidjatele, et ei lõpetataks ravimi müügiluba, kuna Eestis ei ole ravimile alternatiivi vm põhjusel,” ütles Kiisk Raplamaa Sõnumitele.
Ravimiamet on koostanud loetelu ravimitest, millel Eestis alternatiiv puudub (neid on 150) ja mille puudumine võib panna arstid ja patsiendi väga keerulisse olukorda. See loetelu on saadetud Ravimitootjate Liidule, Hulgimüüjate Liidule ja igale müügiloa hoidjale, kelle ravimit see puudutas, koos palvega nende ravimite kättesaadavuse hoolsamaks planeerimiseks/jälgimiseks, lisas Kiisk.
Kohustuse olla eriti hoolikas selliste ravimitega varustamisel, millele konkreetsel turul alternatiive pole või on väga vähe, on ravimitootjatele/müügiloa hoidjatele ja hulgimüüjatele pannud ka Euroopa Komisjon oma juhendis, kuna ravimite kättesaadavus muutub üha suuremaks probleemiks kogu Euroopas.
Mida saab, seda tehakse
Vaatamata kõigile pingutustele, on paljud tarnehäired ikkagi väga pikaajalised. Ravimiseadus annab sellisel juhul, kui mõne vajaliku ravimiga võib raskusi tekkida, Ravimiametile mitmeid õigusi. Näiteks võidakse erakorralise meetmena keelata ravimi väljavedu ning isegi lubada turustada ravimit mõne teise Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi keelses pakendis ja infolehega. Tõsi, sellisel juhul ei tohi ravimit turustada otse patsiendile.
“Kõiki neid seadusest tulenevaid kohustusi ja võimalusi Ravimiamet ka rakendab. Koostööd müügiloa hoidjatega teeb Ravimiamet nii tarneraskuse pikkuse kui ka alternatiivide selgitamisel ja alternatiivide puudumisel ka võõrkeelse pakendi turustamisvõimaluste leidmisel. Kui eelnev ei ole realiseeritav, aga on teada, et teistes riikides ravimit siiski on, suhtleme erialaorganisatsioonidega ja uurime nende valmisolekut ravimit erandkorras taotleda, et saaksime seda riiki lubada. Olulise ravimi ulatusliku (nt kogu Euroopat) puudutava tarnehäire korral oleme keelanud riigist allesjäänud ravimi või selle alternatiivide väljaveo,” ütles Katrin Kiisk.
Lisaks seadusega pandud kohustuste täitmisele nimetas Kiisk veel mõned tegevused, millega Ravimiamet tegeleb:
– Eesti Ravimiameti töötajad panustavad (neist ühte juhtides) mitmesse ravimite kättesadavusega tegelevasse EL-i töörühma;
– On olnud eestvedajaks Balti ravimiametite koostöö raames ühiste Balti pakendite (kolmkeelsed) juhiste väljatöötamisel ja selle võimaluse reklaamimisel müügiloa hoidjate seas;
– Eesti ja Euroopa Liidu ravimitealastel kohtumistel ja üritustel oleme tootjatele andnud teavet Eestis puuduvatest, aga vajalikest toimeainetest;
– Oleme teinud müügiloa hoidjate küsitlusi/uuringuid nt teemadel „Ravimite kättesaadavust Eestis mõjutavad tegurid“ ja koostöös Ravimitootjate Liiduga kaardistanud tarneraskuste põhjusi, et leida võimalusi olukorra parendamiseks.
*
Retseptiravimi ostmine välismaalt
Eesti kodanik võib osta sobiva ravimi ka mõne teise Euroopa riigi apteegist, kui siinsetes apteekides seda ajutiselt müügil ei ole, aga selleks peab tal olema kaasas Eesti arsti väljastatud paberretsept. Digiretsept väljaspool Eestit ei toimi, samuti ei laiene välismaalt ravimi soetamisel sellele Eestis kehtivad soodustused, ehk ravim tuleb välja osta täishinnaga.
Isiklikuks tarbeks võib teisest riigist kaasa tuua kuni 10 erinevat nimetust ravimeid ning ühte ravimit kuni 5 pakendit.
