Stina Andok / foto: Siim Solman.
Tänavu algas kooliaasta Raplas erilisemalt kui muidu. 31. augustil avanes kõigil soovijatel võimalus tutvust teha Rapla uusima ja moodsaima ehitisega – riigigümnaasiumi ehk Rapla gümnaasiumi hoonega.
Juba pikemat aega võisid kohalikud märgata endise ühisgümnaasiumi nn väikese koolimaja ümbruses hulganisti ehitusmehi. Kuigi vahepeal näis, et mitte mingi valemiga ei ole võimalik nii kiiresti heakorrastada üks vana hoone ja juurde ehitada veelgi suurem uus hoone, sai kõigi võimalike katsumuste kiuste riigigümnaasium siiski valmis.
31. augusti lõunaks olid tunkedes ja kiivrites töömehed asendunud viisakalt riietatud õpetajate, erinevate ametiasutuste esindajate ja teiste külalistega. Õu täitus aegamisi inimestega, kelles võis ära tunda nii teiste koolide, valdade juhte ja õpetajaid kui ka uue kooli töötajaid ning ka juba õpetajaameti maha pannud väärikaid inimesi, keda õpilased ikka tänaval kui armsat õpetajat teretavad.
Rapla sai uueks
Sel päeval oli vastvalminud Rapla gümnaasiumi õu rõõmsate kohtumiste paik. Ootusärevus ja elevus peegeldus kõikide nägudelt. Seda oli täheldanud ka haridus- ja teadusminister Mailis Reps, kes Rapla gümnaasiumi õppenõustaja Merje Kuuse avasõnade järel kõnepulti astus. „See hetk, kui avame uue koolimaja, on midagi nii ülevat, midagi nii ootust täis, et seda kogeb vist küll igaüks meist. Riigigümnaasium ühendab Raplas hariduskeskuse sümbolina ootuse, lootuse ja uudishimu. Kõik see on mõnusaks hetkeks kokku saanud just täna,” rääkis ta.
Reps meenutas kuulajaile, et Rapla gümnaasium on viieteistkümnes riigigümnaasium Eestis. Uue kooli avamine võiks tähendada kõigi eelduste kohaselt millegi uue algust, aga Reps sõnas, et siin see nii ei ole. Uus kool kannab endas traditsioone, võttes kaasa kõik parema, mille üle on põhjust uhke olla. „Uue koolimaja ehitus andis tulevasele kooliperele võimaluse unistada, mis võiks olla teistmoodi,” ütles minister.
Riigigümnaasium annab Repsi sõnul võimaluse kogeda teistmoodi õppimist. Õppima asutakse nii suurtes auditooriumites kui ka väikestes klassides, õues ja siseruumides jne. „See vundament, mille peale riigigümnaasium kasvama hakkab, on väga tugev,” oli Reps kindel. Seda võib ministri sõnul näha, kui vaadata kogemusi teistes riigigümnaasiumites, aga ka selle pealt, kui tugev on haridustala Raplas.
Seejärel sai sõna Rapla vallavanem Piret Minn, kes meenutas meile teada-tuntud luuleridu – septembrikuu on tähtis kuu /…/, kõik, kõik on uus septembrikuus. „Nii oli siis, kui mina aastal 1969 ja paljud teised omal ajal vanas koolimajas kooliteed alustasid,” ütles ta. Uue koolimajaga sai Minni sõnul uueks ka Rapla, kuna hariduspilti on lisandunud modernne, omanäoline kool. Sõpruse märgiks andis Minn kõne lõpus Rapla gümnaasiumi direktorile Sirje Kautsaarele üle Rapla valla lipu.
Järgmisena kõneles Riigi Kinnisvara AS-i juhatuse esimees Kati Kusmin, kes tuletas meelde, et koolimaja on igaühe jaoks omamoodi eriline koht, millega seostuvad meil kõigil oma isiklikud emotsioonid ja mälestused. „Hindame väga, et Riigi Kinnisvarale usaldati Rapla riigigümnaasiumi loomine. Loodame väga, et koos arhitekti visiooni ning ehitaja tööga saame täna üle anda koolimaja, mis jääb meelde heade mälestustega,” rääkis ta. Hoone valmimist on rahaliselt toetanud Euroopa Regionaalarengu Fond ja Eesti Vabariik. Kusmin tänas ka arhitektuuribürood ja ehitusfirmat hea töö eest.
„Mitte veel täna, aga aasta lõpus saame raamatukogus vaadata Kaido Ole teost „Oh!”. Autor on ise oma maali kohta öelnud järgmist: „Mis on selle teose mõte, tagumine ja peamine, olgu igaühe enda vaadata ja mõelda ehk iseseisev kodune töö, nagu on koolis sobilik öelda,” rääkis Kusmin kooli peatselt kaunistava kunstiteose kohta. Kusmin meenutas, et tema esimene tööpäev Riigi Kinnisvara AS-i juhatuse liikmena sai alguse just seal, kui asetati tulevasele riigigümnaasiumile nurgakivi. Kuigi Rapla vallavanem Piret Minn seda oma kõnes ei maininud, oli ka tema jaoks nurgakivi paigaldamine esimene tööpäev uuel ametipostil. „Täna on väga põnev näha, kuidas vana koolimaja ja uus koolimaja moodustavad ühtse terviku,” lõpetas Kusmin oma sõnavõtu.
Õpiõhin ja sünergia
Loomulikult astus kõnepulti ka Rapla gümnaasiumi direktor Sirje Kautsaar, kes tervitas kõiki kohalviibijaid tähtsa päeva puhul, lugedes ette lõigu oma visioonist, mille esitas möödunud aasta veebruarikuus direktoriks kandideerides: „Oleme juba välja kasvanud teemast, kust pelgalt ruumi ümber paigutamisega muudame õpikeskkonda. Jah, ka see on võimalus, mida peab kasutama, aga palju huvitavam on läheneda ainest ja teemast lähtuvalt ruumi valimisse. Milline ruum või asukoht toetab just antud teema käsitlemist, olgu see labor, õu, raamatukogu, söökla, palliplats jne. Kui mõtteviisi selliselt pöörata, siis avastame ennast päris huvitavatest situatsioonidest, mis toodavad õpiõhinat ja sünergiat koosõppimisel.”
Seejärel tänas koolijuht inimesi, kes on tagant lükanud ja eest vedanud Rapla hariduselu selliselt, et on jõutud tulemuseni, mis 31. augustiks kõnepidaja ees ja seljataga seisis. Samuti tänas ta Rapla valla, haridus- ja teadusministeeriumi ning Innove inimesi, kes on loonud võimaluse koolimaja ehitamiseks. Oma tänusõnad pälvisid loomulikult arhitektid ja sisearhitektid ning ehitusfirma töötajad ning kunstnik, kelle teos õige pea koolimaja kaunistama hakkab. Kautsaar lõpetas oma kõne pidulikult: „Elagu Rapla gümnaasium, elagu Eestimaa!”
Kautsaare patriootlike sõnade järel heisati pidulikult lipud. Eesti Vabariigi lipp juba lehvis kooliesisel platsil ning Rapla vallavanema Piret Minni, haridus- ja teadusministri Mailis Repsi ning koolijuhi Sirje Kautsaare ja vastsete riigigümnaasiumi õpilaste toel heisati veel Rapla valla lipp, riigigümnaasiumide lipp ning Rapla gümnaasiumi lipp.
Seejärel tutvustas pidulikku avaüritust modereerinud Rapla gümnaasiumi õppenõustaja Merje Kuusk kvaliteedikokkulepet, mis tuleb Rapla gümnaasiumil riigigümnaasiumide perekonda astumiseks sõlmida. See on saanud alguse riigigümnaasiumide direktorite soovist kirjeldada ootusi riigigümnaasiumi tegevustele ja ühiste tähenduste tekkimisel. Sellega lepivad direktorid, õpetajad, õpilased ja haridus- ja teadusminister kokku tulemustes, mille poole gümnaasiumid oma tegevusega püüdlevad, ja eeldustes, mille loomine ja tagamine võimaldavad ootuspärase õppekeskkonna loomist.
„See on riigigümnaasiumide ühine visioon, millest lähtuvad kõik riigigümnaasiumid,” sõnas Kuusk. Leppe allkirjastasid Mailis Reps, Sirje Kautsaar, õpetajate esindaja Ülle Mäekivi ja õpilaste esindaja Mattias Tammekänd. Avamise formaalse osa lõpetas lindi läbilõikamine koolimaja peaukse ees. Käärid võtsid kätte Mailis Reps, Sirje Kautsaar, Piret Minn, Kati Kusmin ja Ehitus5ECO juhatuse liige Margo Padar.
Uue aja ruumilahendused
Pärast kõnesid, lipuheiskamist ja lindi lõikamist avati uue koolimaja uksed kõigile huvilistele ning need jäid avatuks kogu päevaks. Mitte küll kõik, aga väga paljud Rapla gümnaasiumis septembris tööd alustanud õpetajad olid kohal ka 31. augustil oma klassiruumides ja tutvustasid huvilistele tööruume.
Enne veel, kui õpetajateni jõuda, tuli aga läbi astuda garderoobist. Must-valgetes toonides garderoob on avatud, see tähendab keset kooli koridori, mitte nurga taga või eraldi ruumina, nagu ollakse ehk harjunud. Kogu koolimaja ilmet saadab tegelikult must-valge lahendus.
Hoone ise on väljast juba üdini must ning võib näida sünge, kuid lahendus on loodud pigem lihtsalt tänapäeva arhitektuurilisi trende järgides. Siseruumides valitseb samuti must toon, nii on näiteks valvelaud musta värvi ning mitmed teisedki detailid. Päris värvitu hoonega tegemist ka ei ole. Küllalt palju on aktsendiks lisatud rohelist ja Rapla gümnaasiumi lippugi kaunistavat lillat tooni.
Üldmulje on siiski avar ja helge, kuna tasakaaluks on kasutatud ka palju valget. Kui klassiruumidesse kiigata, siis need on üleni valged, kohati suisa pimestavalt. Lauad ja toolid on moodsa välimusega ja nagu juba öeldud, valged. Ruumid on hästi lahendatud, midagi üleliigset silma ei torka. Panipaigad on peidetud osavalt seinte sisse, nii et üldmulje jääb puhas. Aknad on suured ning vaated, eriti need, mis jäävad jõe poole, on suisa maalilised.
Hea on näha, kuidas klassiruumides on arvestatud ainete eripäradega. Nii on kunstiklassis näiteks suuremad lauad, mille taga istub korraga neli õpilast. Ruumis on ka suured valamud käte ja töövahendite puhastamiseks ning nurgas ootasid katsetamist molbertid. Keemiaklassis on jällegi nüüdisaegsed võimalused katsete läbiviimiseks ja parema õhuringluse tagamiseks.
Tasakaal uue koolimaja ja vanema koolimaja osa vahel on harmooniline. Üleminek ühest hoonest teise toimub peaaegu märkamatult ning mõistus vajab aega, et hoomata neid muutusi, mis on vanas hoones läbi viidud.
Hea oli näha, kuidas nii mõnigi inimene mõõtis silmadega küll üht, küll teist seina või nurka ning mõistatas, mis seal oli varem olnud. Ka mina sain kiigata sellesse klassiruumi, milles kunagi oma kooliteed alustasin. Aastal 1997 oli see vana koolimaja meie jaoks värskelt renoveeritud ja uus. Huvitav oli näha ja tõdeda, et võimalusi nende juba nii tuttavate ruumide korrastamiseks on mitmeid. Kui teistsugune oli see, mis oli siis, mõnikümmend aastat tagasi, ja mis on nüüd. Vana koolimaja värsked detailid annavad ruumidele romantilise ja sooja ilme.
Kuna pole teistes riigigümnaasiumides käinud, ei oska arvata, kas Rapla gümnaasium on kuidagi eesrindlik selles osas või mitte, aga minu jaoks olid mõned lahendused ootamatud. Näiteks ei olnud eraldatud raamatukoguruume, vaid veel tühjad riiulid ootasid raamatuid avatud saalis. Sealsamas saalis, mis täidab ka edaspidi näiteks lõõgastumise ruumi rolli, hakkavad toimuma suuremad koosviibimised. Traditsioonilises mõistes aulat kui sellist ei ole ja puudub ka lava. Seda asendab nurk, mis ühendub ühest otsast astmelise nn leboalaga ja teisest otsast avara söökla-alaga. Üks suurem astmeliste istmetega auditoorium oli, kuid kogu õpilaskonda see vahest siiski ei mahuta.
Harjumatu oli ka see, et kõik ruumid, mida eraldasid uksed, välja arvatud tualettruumid, pakuvad vähe privaatsust. Uksed ja kohati ka seinad on klaasist ning võimaldavad igal hetkel jälgida ruumisviibijaid. Kuigi võõras, aitab see vähendada ehk suletud uste tekitatud eraldatuse tunnet ning uksed oleks justkui kogu aeg avatud. Selliselt lahendatud ruumid meenutasid pisut ka ülikooli, mis on ehk seda toetavam õpilastele, kuna ülikoolis ei ole õppejõu ja tudengi vaheline autoriteedisuhe nii tugevalt astmeline. Õhkkond kooliruumides üldiselt näis nii õppija- kui ka töötajasõbralik. Nii palju kui üks ruum võib heaks tulevikuks endeid luua, näib, et Rapla gümnaasium on sellega hästi hakkama saanud.
Külastajatele jätkus avastamist kogu päevaks. Mina käisin juba üksi mitu korda selle päeva jooksul ruume uudistamas, et olla kindel, et iga nurk sai üle vaadatud. Kõike korraga hoomata oli küllaltki raske ning küllap jätkub avastamist edaspidisekski.
Vaatamata asjaolule, et uues hoones ja uues koolis saab alguse täiesti uus õppesüsteem, olid kõik õpetajad, kellega sattusin avamispäeval vestlema, väga positiivselt meelestatud ning kui ärevad, siis ootusest. Värske keskkond annab ka värskema olemise ning nii mõnegi külastaja suust võis kuulda sõnu: „Kui saaks, tuleks isegi siia õppima!”
