Soovime väljendada oma nördimust seitsme küla eelnõu menetlusega seotud Mahtra küla koosolekul toimunu pärast. Rapla vallaga sundliidetud endise Juuru valla seitse küla esitasid ühiselt eelnõu algatamaks nende külade Kohila vallaga liitmise protsessi. Rapla vallavolikogu eelarvekomisjoni algatusel, kellele eelnõu seletuskiri jäi arusaamatuks, korraldatakse Mahtra, Jaluse, Järlepa, Sadala, Kalda, Lõiuse ja Pirgu küla elanikega kohtumised.
Reedel, 7. septembril Mahtra seltsimajas toimunud koosolekule lubati inimesi nimekirja alusel, teiste külade elanikud aeti minema. Mahtra elanikud avaldasid kutse ka teiste külade elanikele kättesaadavas sotsiaalmeedia grupis, kutsudes neid koosolekule kuulama. Kuna eelnõu esitati ühiselt, on loomulik, et infot vahetatakse.
On mõistetav, et Mahtra koosolekul sooviti kuulata ära Mahtra küla elanike arvamus ning saada ülevaade selle küla inimeste soovidest ja muredest. Viisakas, täiskasvanulik ja avatud suhtlemist toetav oleks olnud külalistega kokku leppida, et nad osaleks vaatlejatena ning sõna saavad Mahtra küla elanikud. Selle asemel valiti inimesi alandav, salatsev ning heades kavatsustes tõsiseid kahtlusi tekitav käitumisviis.
Reedel toimunu tekitab küsimusi, mis ajastus me elame? Toimunu ei näita Rapla vallavanema ja volikogu esimehe heasoovlikku kavatsust, vaid tekitab küsimusi külade nn ühekaupa ülekuulamise tegelike tagamaade kohta. See ei ole suhtlemine elanikega, see on elanike kohtlemine võimupositsioonilt. Järjekordne näide Rapla valla arrogantsest suhtumisest, mis sobitub hästi volikogu esimehe stiilinäitega vastuskirjas eelnõu esitajale „Palun vastuskiri edastada „initsiatiivgrupi“ liikmetele“ (kirjapilt muutmata).
Elanike mõjutamine stiilis, et teie küladesse on vald nii palju investeerinud ja panustanud, tekitab küsimuse – kes see vald on? Kas pole see raha, mida valla eri piirkondadesse investeeritakse, mitte selle valla elanike, maksumaksjate raha? See ei ole vallavanema, ega volikogu esimehe, ega isegi mitte volikogu liikme isiklik raha, see on kõigi vallaelanike maksuraha. Kui endine vallavanem on rõhutanud, et valda arendati ühtlaselt, andes võimekust eri piirkondadesse, siis ongi seda raha jagatud ühtlaselt ning ei saa öelda, et mingi piirkond on saanud enam, kui ta on oma maksurahaga eelarvesse panustanud.
Nende külade MTÜ-d on väga tublisti ära kasutanud võimalusi, mida on pakkunud Euroopa Liidu fondid – Järlepas võib suurematest projektidest esile tõsta uue paadisilla rajamist ja järve rannaala korrastamist, laululava ehitust ja sellel korraldatud üritusi, laste mänguväljakut, HAKUKEse sisustamist (jõusaal, seltsiruumid, pesuruumid, saali inventar) ning haldamist, mis on alates 2011. aastast olnud MTÜ Järlepa Kodukultuuri Selts ülesanne; Pirgu küla on rajanud, haldab ning arendab suurepärast terviseradade kompleksi; Mahtra Haridusselts haldab ning arendab Mahtra seltsimaja ja kultuurielu. On alatu kõnelda neist küladest kui saajatest – need külad on väga palju ja aktiivselt panustanud iga päev oma elukeskkonna arendamisse ja hoidmisse. Need on tegusad, tugeva ja oma kodukoha üle uhkust tundva kogukonnaga külad.
Meie seisukoht on, et demokraatlikus riigis ei toimu valla elanikega kohtumised salastatult suletud uste taga, mistõttu nõuame, et kõik järgnevad kohtumised eelnõu esitanud küladega on avatud kõigile, kes soovivad nendel osaleda. Rapla valla kavatsused ei saa olla ainult sõnades ausad, vaid ka tegudes.
Eelnõu ning pöördumise koostajad:
Ain Roosimägi, Mahtra külavanem
Olga Lobjak, Mahtra küla
Vladimir Tolmats, Järlepa külavanem
Liia Hallapuu, Sadala küla
Külliki Malken, Jaluse küla
Nele Aus, Lõiuse küla
Urmas Tammemäe, Pirgu külavanem
Kuuno Ahlberg, Pirgu küla
Meeri Ehandi, Järlepa küla
