Stina Andok / foto: Siim Solman.
Toimetusele laekus selle nädala alguses vihje, et Märjamaal Pärnu maanteel pooleli olevad rekonstrueerimistööd on tekitanud paksu verd ühe kohaliku elaniku ning vallaesindajate vahel, peamiseks põhjuseks bussipeatuse uus asukoht ja ootepaviljon.
Pärnu maantee ääres Orgita külas elav Jaan (nimi muudetud – nimi toimetusele ja teistele asjaosalistele teada) kinnitas telefonivestluses, et maantee rekonstrueerimistööd on pannud teda keerulisse olukorda, mis lehe trükkimineku ajaks ei olnud veel lahendust leidnud.
Jaani jaoks sai lugu alguse eelmise aasta detsembrikuus, kui toimus rekonstrueerimistööde eelprojekti arutamine, kus osalesid tööde teostamise vahetus läheduses elavad inimesed ehk naaberkinnistute omanikud. Sellel koosolekul sai igaüks projekti osas kaasa rääkida ning teha muudatusettepanekuid. „Rohkem ma projekti ei näinud, järgmine hetk läks juba ehituseks,” meenutab Jaan. Ootus oli aga, et pärast eelprojekti tutvustamist kooskõlastatakse lõpp-projekt samuti naaberkinnistute omanikke kaasates.
Ehitustööde algusega hakkasid ootuspäraselt mööda maanteed liikuma erinevad masinad ja töölised, kuid Jaanile teeb meelehärmi, et töötegijad tema maal liikumiseks luba ei küsinud ega ole sellest teatanud.
Selle kõrvale on tulnud aga teine ja veelgi suurem mure. Nimelt on maantee äärde projekteeritud uued bussipeatuste asukohad, millest üks planeeriti Jaani perekonna krundi vahetusse lähedusse. Jaani palvel liigutati peatuse asukohta umbkaudu sada meetrit tema elamukompleksist eemale, kuid peatus jäi siiski tema kinnistu vahetusse lähedusse. Seejärel asuti aga Jaani üllatuseks kasutama tema maad, et mahutada bussipeatusesse ootepaviljon, kuigi maa kasutamiseks ei oldud saadud Jaani perekonnalt nõusolekut.
Oma murega alltöövõtja Nurme Teedeehitus OÜ poole pöördunud Jaan saadeti sealt hoopis Märjamaa vallavalitsusse. Kõne haldusosakonna juhatajale Margus Vaherile ei andnud samuti loodetud tulemusi. Selle asemel suunas Vaher Jaani sõnutsi ta abivallavanem Triin Matsalu jutule, viidates Jaani sõnade kohaselt, et on oma ametikohalt taandatud.
Eelmisel nädalal toimus lõpuks siiski oodatud kohtumine vallavalitsuse esindajate ja Jaani vahel, kus talle tema sõnul selgitati, et vallavalitsus soovib tasuta ja tähtajatult tema kinnistu ühe maatüki kasutusõigust ootepaviljoni tarvis. Jaan on nördinud, et vestlused sel teemal leiavad aset alles praegu, kuigi paviljoni tarvis on töödega juba tema maal alustatud. Tänaseks on ehitustegevus peatuses siiski peatatud ja maapind taastatud. Sellele vaatamata on Jaan tekkinud olukorra pärast vihane: „Ei ole nii, et varastan leiva, panen tagasi ja midagi polekski nagu olnud. Kopad on oma töö ära teinud, nüüd kehitavad õlgu.”
Asjaolu, et lõpp-projekti naaberkinnistute omanikud enam ei näinud ning et on tekkinud vaidlused bussipeatuse ümber, on pannud Jaani arvama, et vald oma kodanike eest ei seisa ega soovi teemaga tegeleda. Jaani sõnul on tekkinud olukord, kus vald näitab näpuga ehitaja peale, ehitaja ja Maanteeamet valla peale. „Ma ei tea, kas see on valla saamatus või on Maanteeamet nii vääramatu jõud,” ei saa ta aru.
Üks ütles, teine ütles
Märjamaa abivallavanem Triin Matsalu on kõnealuse bussipeatuse ja ootepaviljoni vaidlusega hästi kursis. Ta selgitab, et bussipeatus tuleb igal juhul, selles osas maaomanikul, kelle maa vahetusse lähedusse peatus paigutatakse, sõnaõigust ei ole. Küll aga on juba arvestatud maaomanike soove seoses peatuse täpse asukohaga. Maaomaniku nõusolekut on tarvis ootepaviljoni paigaldamiseks, kuna selleks on vaja kasutada kodaniku maad. Peatus ise jääb Maanteeametile kuuluvale maa-alale.
Matsalu sõnul on vallale antud ülesanne sõlmida isikliku kasutusõiguse leping maaomanikuga ning ta on seda meelt, et ehitamist ei tohiks lubada enne, kui selline leping on sõlmitud. Matsalu ütleb, et ehitaja sõnul on vallavalitsus sellise kooskõlastuse talle edastanud, kuigi seda tehtud ei ole.
Ehitusnõupidamistes on valla esindaja olnud valla haldusosakonna juhataja Margus Vaher. Ka tema on teadlik tekkinud olukorrast. Meenutades talle vestlust Jaaniga, mil Vaher olevat Jaanile öelnud, et on taandatud, vastab Vaher, et viibis sel hetkel tegelikult puhkusel ning mitte ei ole taandatud, vaid ta ei olnud enda sõnutsi õige inimene vastama Jaani küsimustele ning suunas ta edasi teise osakonda.
Kuna Jaan pöördus oma ehitustöid puudutava murega alltöövõtja Nurme Teedeehitus OÜ poole, tegime seda ka meie. Ettevõtte juhatuse liikme Avo Ritsi sõnul said nemad teate, et tuleb ehitada. „Meil on leping ja tööload olemas,” ütleb ta kindlalt, kuid lisab: „Saan inimese murest aru, aga ei oska kaasa rääkida ega saa aidata. Pooldan siiski õiglast lahendust.”
Küsimusele, miks ikkagi alustati ootepaviljoni tarvis ehitustöödega eramaal ilma omaniku nõusolekuta, vastab peatöövõtja YIT Infra Eesti AS objektijuht Mati Anspal, et nõupidamisel ütles vallavalitsuse esindaja Margus Vaher, et ametlikku paberit veel ei ole, aga omaniku suusõnaline nõusolek on olemas ja töödega võib jätkata. Kui selgus, et omaniku luba ei ole, tegevus peatati ja pind haljastati. „Inimene on häiritud, aga me ei näe, et oleksime olulist kahju teinud,” ütleb Anspal.
Anspali sõnade kohta Vaherilt selgitust küsides vastab Vaher, et nii ta kindlasti ei öelnud: „Ütlesin, et töid võib jätkata, nõusolekutaotlused on välja saadetud. Protokollis on kirjas, et lubatud on ehitustööd ainult vasakul pool.” Pärnu maantee kulgeb Orgital põhja-lõuna suunas ning Vaheri sõnul on üheselt mõistetav, kumb on vasak pool. „Kuidas inimene fikseerib, ei tea. Kuuldakse, mida kuulda tahetakse. Inimesed tahavad tööd teha, nad ei taha takistusi,” põhjendab Vaher, miks Anspal võis valesti aru saada.
Tänaseni on lahtine, kas ja millistel tingimustel bussipeatus Orgital ootepaviljoni saab. Selleks tuleb vallavalitsusel jõuda maaomanikuga kokkuleppele. Sarnased kooskõlastused tuleb teha veel kahe teise maaomanikuga, kelle maale soovitakse ootepaviljoni paigaldada.