Helerin Väronen.
Märtsis jõudsid Tallinna halduskohtusse kaebused Rail Balticu maakonnaplaneeringute tühistamiseks. Eelmisel reedel, 7. septembril tegi kohus otsuse jätta Kohila valla kaebus rahuldamata.
Põhjendustes, miks kaebus jäeti rahuldamata, on öeldud, et suur osa kaebajate väidetest on seotud otstarbekuse küsimusega ehk kohtuliku kontrolli alt välja jäävate kaalutlustega. Kohus saab lahendada õiguslikku vaidlust, mitte teha haldusorgani eest otstarbekuse otsustusi. Samuti ei kontrolli kohus poliitiliste otsuste otstarbekust.
Kohus ei nõustunud kaebajate keskse seisukohaga, et põhjalik analüüs tulnuks teha ka selgelt sobimatutele trassialternatiividele. Seadus, EL-i mõjude hindamise direktiiv ega Euroopa Kohtu praktika ei kohusta hindama ebamõistlikke alternatiive, leidis kohus.
MTÜ Avalikult Rail Balticust kavatseb kohtuotsuse edasi kaevata. Kohila vallavanem Heiki Hepner sõnas, et nad ei ole veel oma seisukohta kujundanud. Tegemist on siiski mahuka materjaliga ja teema tuleb Kohilas volikogu juhtide ja maa- ning eelarvekomisjoni esimehega arutlusele neljapäeva hommikul.
Ühe Postimehe reklaamiga seoses, kus Kohila oli märgitud Harjumaa alla, tekkis küsimus, kas sarnast viga on ka varem tehtud. Hepner vastas, et Rail Balticu puhul pole küll Kohilat Harjumaale kuuluvaks arvatud, kuid on juhtunud, et Raplamaa kui selline on lihtsalt unustatud. “2014-2015 oli tavaline, et kui kusagil oli probleeme, siis olid need Harjumaal. Siis oli üsna tavaline, et koosolekul öeldi – tuleb leida lahendus, kus RB arvestab inimeste elukeskkonnaga ning inimestena mõeldi loomulikult ainult Harjumaa inimesi. Üks küllaltki kõrge riigiametnik oli lausa sunnitud ennast parandama, kui ma valjuhäälselt protestisin ning ütlesin, et pärast Harjumaa piiri ei alga preeria, kus inimesi ei ela ja raudtee võib tõmmata joonlauaga ümbrust arvestamata,” sõnas Hepner.
Rail Balticu projektis tunneb Kohila end nagu kahe tooli vahele jäänuna. Hepner sõnas, et Harjumaal, kus kinnisvara on kallis, otsitakse erinevaid lahendusi, et elukeskkonda minimaalselt mõjutada, ning Rapla ja Kehtna vallas läheb raudtee valdavalt asulatest kaugemalt mööda.
Tallinn ja Harjumaa on tähtsad ning tähtsamateks on muutunud ka Tartu ja Pärnu, vahepeal oleks aga justkui tühi maa.
“Kui hästi reljeefselt väljendada, siis Tallinnas ja Harjumaal elavad inimesed ja Tartus ning Pärnus võiksid ka elada. Vahepeal olgu igaühe enda riisikol. Seda suhtumist ilmestab väga hästi Tallinna-Rapla maantee riigi teehoiukavast väljaarvamine. Pole teed (teehoiukavas), pole probleemi.”
