Eugen Veges.
Laiapõhised arutelud viivad tõeni, kuid meile see ei meeldi. Lihtsam on volitada väikest seltskonda isekeskis otsuseid langetama.
Laiapõhiste arutelude eelduseks on lähenemine, et valesid seisukohti ei eksisteeri. Eksisteerivad meeldivad ja ebameeldivad, otsuseid toetavad ja mitte toetavad seisukohad. Seisukohad sõltuvad ajast ja ruumist. Pole mingi ime, kui mujal tulemust andnud otsused meie keskkonnas vilju ei kanna.
Oluliste otsuste langetamisel tuleks tugineda erinevatele seisukohtadele. Väravavahita väravasse palli tagumine ei demonstreeri mängimise oskust. Otsuste langetamisel meelepärastest arvudest koostatud tabeli kasutamine ei näita arukust.
Visakem kasvõi pilk alkoholiaktsiisi tõstmise saagale. Valitsusliidu moodustamise algusest korrutati alkoholiaktsiisi tõstmise vajadusest.1 See pidavat tooma õnne meie õuele, olema oluline samm alkoholi „laastamistöö“ peatamisel. Vastuväiteid ei kuulatud. Nende esitajaid sildistati alkohoolikuteks, alkoärist huvitatuteks või kodanike tervisest mitte hoolivateks.
Alkoholiaktsiisi otsuste viljad on valminud. Need pole söödavad. Alkoholiaktsiisi kergitamine oli vale ja ühiskonnale kahjulik otsus. Alkoholi tarbimine on (pärast aastaid kestnud langust) pöördunud kasvule, kodanike usaldus riigisüsteemi vastu langenud, riigikassasse laekuvad võimekusest väiksemad rahasummad. Isegi koolijütsid teavad, et kui tehakse viga, tuleb teha vigade parandus. Poliitikud seda ei tee. Panustatakse uutele valimistele, jätkatakse monoloogide esitamist ja katteta lubaduste jagamist. Mis veelgi kummalisem – valele otsusele allakirjutajad seatakse esinumbriteks.
Kõik teavad, et juua võiks vähem, kuid kuni me ei süvene põhjustesse ja panustame vaid tagajärgedesse, liiguvad protsessid oma rada – need pole õiges suunas juhitavad. Meelemürke on tarvitatud iidamast-aadamast. Seda on harrastanud inimeste kõrval teadlikult või alateadlikult ka loomad ja linnud. Närvisüsteem vajab teatud hetkel maandamist, vastasel korral ei pea see pingele vastu. Meelemürke müüakse apteekides, neid leidub looduses, sisaldub kemikaalides, annab kääritada. Pole põhjust spekuleerida teemal, millised meelemürgid on paremad. Siiski, alkohol on nende hulgast üks süütumaid.
Selleks, et vabaneda umbrohust, tuleb hävitada selle juur. Murtud võsu asemele tekivad uued võsud. Igale jõule või keelule rakendub vastujõud.
Rahandusministeeriumi andmetel oli möödunud aastal piirikaubandusest või tarbimise kardetust suuremast vähenemisest tulenev alalaekumine ligikaudu 23 miljonit eurot. Kogumata jäi käibemaks ja maksud muudelt kaupadelt. Sel aastal tulevad numbrid kopsakamad. Kahjud ulatuvad sadadesse miljonitesse. Aastaid languses olnud alkoholitarbimine kasvab. Eelmisel aastal tarbisime täiskasvanud elanike kohta absoluutalkoholi 0,7 protsenti enam kui aasta varem. Kasvavad salaalkoholi kogused. Eelmisel aastal kasvas salaviina osatähtsus kümne protsendipunkti võrra (konjunktuuriinstituut)2. Oodatud tendentsid liiguvad ootustele vastupidises suunas. Kui see pole kaos, siis mis see on?
1 Toimetuse täpsustus: Aktsiisimäärade järsku tõusu alustati 2014. aastal. 2015. aastast tõusis alkoholiaktsiis 15%, järgnevatel aastatel (2016, 2017, 2018) nähti ette veel 10% aktsiisi tõusu. Paralleelselt sellega otsustati tõsta aastatel 2016-2018 5% tubakaaktsiisi ja bensiiniaktsiisimäära 10%. Aastatel 2014-2016 oli Eesti Vabariigi peaminister Taavi Rõivas (Reformierakond) ja rahandusminister oli aastatel 2009-2014 Jürgen Ligi (Reformierakond)
2 Salaviina osatähtsus: http://arileht.delfi.ee/news/uudised/graafik-salaalkoholi-hakati-eelmisel-aastal-jarsku-rohkem-jooma?id=83033187. Autori viide.
