Puumatused on alternatiiv traditsioonilistele matustele

Haldi Ellam

Seni on lahkunute matmiseks olnud valida kirstumatuse ja tuhastamise vahel, aga uudne puumatus võimaldab lähedase tuha koos puuistikuga kasvõi oma koduaeda matta.

Eestis uudset puumatuse teenust pakkuv matusebüroo Memoris avab peatselt Rapla surnuaia kõrval Eesti esimese mälestustepargi, kuhu inimesed saavad matta lahkunuid koos puu-urniga, millesse on istutatud puu-istik. Puumatused on Eestis ja maailma kontekstis üsna uus nähtus, Raplamaa Sõnumid uurisid lähemalt puumatuste korraldamisega seonduvat praktilist poolt.
„Puumatust oleme teenusena pakkunud alates 2017. aasta algusest ja üha enam inimesi on selle kasuks otsustanud,“ rääkis Memorise matusebüroo asutaja Tarko Tuisk. „Tänaseni oleme väljastanud 20-30 puu-urni ja julgen arvata, et see arv suureneb oluliselt, kui Memoris Mälestustepark (Rapla surnuaia kõrval – toim) avatud saab ja inimesteni jõuab teadmine sellisest alternatiivist kirstumatusele ja urnimatusele, sest mis saab olla ilusam ideest, et eluring jätkub, lihtsalt teises vormis.“
Tuisu kinnitusel on puumatuste idee omaks võtnud nii kohalikud omavalitsused kui ka surnuaiad. „Rapla vallaga on olnud meie koostöö suurepärane,“ rääkis Tuisk. „Meid kuulati ära ja mõeldi kaasa. Meie ideed mälestustepargist ei peetud hullumeelseks ja selle tulemus on see, et Rapla kalmistu kõrval avatakse 2019. aastal Eesti esimene Memoris Mälestustepark, kuhu on võimalik lahkunu põrm istutada.“
Ka teiste surnuaedadega on Tuisu sõnul puumatuse kontekstis kõik sujunud. „Lihtsalt tuleb kooskõlastada kalmistuga see, milline istik ja kuhu sobib (eelkõige tuleb arvestada võra laiuse ja kõrgusega). Üldjuhul leinavormid ja elupuuvormid on alati lubatud,“ lisas ta.
Istikutena pakub ettevõte erinevaid puuliike, millest kõige populaarsemad on erinevad leinavormid (pihlakas, jalakas), elupuu ning mänd. Lisaks on nad väljastanud mõned kuused ja tammed ning omaste valikul paar roosiistikut.
Tuisu sõnul jääb mälestusparki istutamisel lahkunust iga puu juurde ka info. „Iga puu juurde, mis istutatakse Memoris Mälestusteparki, asetatakse graniitplaat nimega, kelle puu see on,“ rääkis ta. „Lisaks on kivi varustatud QR-koodiga (lühend sõndest Quick Response), mis sisaldab omaste soovil infot lahkunu kohta ja mida kõik pargis jalutajad näiteks nutitelefoni abil saavad lugeda.“
Tuisu sõnul võib soovi korral puumatuse korraldada ka oma aias. „Eesti õigusruumis ei ole piiranguid, kuhu lahkunu omaksed võivad lahkunu tuha puistata, matta või istutada. Omaksed võivad näiteks soovi korral lahkunu põrmu ka kaminasimsil urnis hoida,“ rääkis ta.
„Kui me räägime tuhastamata surnukeha matmisest ehk kirstumatusest, siis seda on soovitatav siiski teha koostöös kalmistuga. Samas tuleb nentida, et Eestis ei ole keelatud näiteks kirstumatus oma talumaadel või perekonna erasurnuaial. Pärast seda, kui riik on tuvastanud isiku surma, teinud kindlaks surma põhjuse ja väljastatud on surmatõend, kuulub lahkunu keha omastele ja nemad on vabad otsustama, mis vormis sellega edasi toimetatakse.“
Puumatuste korraldamine sõltub mõnevõrra ka ilmast, sest talvisel ajal teatavasti puid istutada ei saa.
„Puumatus korraldatakse siiski taimede vegetatsiooniperioodil, kui maapind on istutamiseks pehme,“ kommenteeris Tuisk. „Näiteks jaanuaris lahkunud inimese põrm hoiustatakse tasuta Memoris Matusebüroo ja Krematooriumi tuha-arhiivis, kust see kevadel väljastatakse lahkunu omastele puu-urnis puumatuse läbiviimiseks.“
Rääkides puumatuse hinnast, leiab Tuisk, et puumatus ei ole kindlasti kallis alternatiiv teistele matmisviisidele.
„Puumatus maksab 495 eurot ja see sisaldab lahkunu tuhastamist ja puu-urni väljastamist koos istikuga,“ tõi ta välja. „Näiteks jääb puumatuse puhul ära küllaltki suur kulutus lilledele ja pärgadele, mis kirstumatuse ja urnimatuse puhul on tavapärased. Keskmine väärikas kirstumatus maksab 750-850 eurot ja tuhastamismatus koos leinatalitusega kabelis on umbes samas suurusjärgus.“