Hiljuti ehmatas inimesi Tervise Arengu Instituudi (TAI) pressiteade, milles teatati, et 2017. aastal diagnoositi ligi kolmandikul vastsündinutest juba sünnitusmajas haigus. Lastehaigla arst selgitab aga, miks statistilisi numbreid analüüsides ei ole olukord sugugi halb.
26. septembril avaldatud pressiteates seisis, et varasemaga sarnaselt diagnoositi eelmisel aastal vastsündinutel enim terviseprobleeme, mida määratletakse kui muid vastsündinute haigusi. Järgnesid lühiaegse raseduse ja väikese sünnikaaluga seotud terviseprobleemid ning kaasasündinud väärarengud, deformatsioonid ja kromosoomianomaaliad.
Samuti oli välja toodud, et meditsiinilise sünniregistri andmetel registreeriti Eestis mullu 13 630 elussündi, nendest haigena sündis 3843 last ehk ligi kolmandik. Võrreldes 2016. aastaga sündis haigeid lapsi ühe protsendi võrra vähem, kuid 2,7% võrra vähenes ka elussündide arv. Pressiteatega anti teada, et aasta-aastalt suureneb nii haigete vastsündinute kui ka haiguste arv 1000 elussünni kohta.
Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika osakonna analüütik Eve Anderson selgitab, et TAI ei tea päris täpselt statistilisi andmeid kogudes, milliseid haigusi markeeritakse vastsündinute muude haiguste all, kuid tõdeb, et üldiselt hõlmavad muud vastsündinute haigused nii raskeid haigusi, mida esineb harva, kui ka kergemaid.
Küsimusele, miks haigete vastsündinute arv suureneb, vastab Anderson, et ühelt poolt on teguriks kindlasti meditsiini areng ja võimalused haiguste paremaks ja varasemaks diagnoosimiseks, mida illustreerib ka surnultsündide vähenemine. Teisalt tõuseb aga naise keskmine vanus lapse sünnil, sealhulgas ka esmasünnitajate vanus.
Arst vaatab positiivselt
SA Tallinna Lastehaigla vastsündinute ja imikute osakonna juhataja dr Liis Toome kommenteeris samuti teemat 27. septembril Kuku raadio hommikuprogrammis. Esimese asjana tõi ta välja, et ise protsenti ette antud arvudega arvutades leidis ta, et tegemist on pigem veerandi või neljandiku kui kolmandikuga, kuid nentis, et ka veerandik on tegelikult suur osa lastest.
Toome rääkis, et analüüsis ka iseseisvalt erinevaid haigusseisundeid, mis TAI on statistikana 1998. aastast kättesaadavaks teinud. Ta selgitas, et võttis võrdluseks 1998., 2007. ja 2017. aasta statistika. Toome sõnul on nende aastate statistikat vaadates tõesti nähtav, et on suurenenud nende laste arv, kellel on mingisugune haigus või terviseseisund diagnoositud, kuid ta julgeb samas ka öelda, et laste haigestumine suurenenud ei ole.
Toome selgitab, et kui mõelda sellele, mis mõjutab vastsündinute tervist, siis on nendeks asjaoludeks kindlasti naiste tervis ning raseduste ja sünnituste jälgimine ja juhtimine, aga ka see, kuidas me haigusi defineerime. Näitena tõi ta välja lühiaegse raseduse või väikese sünnikaaluga lapsed. Vastavat seisundit oli möödunud aastal diagnoositud 12%. Nende osakaal oli suurenenud.
Samas tõi Toome välja, et sünniregistri andmete järgi ei ole Eestis viimased 25 aastat enneaegsuse osakaal muutunud, aastal 2017 oli see üks madalamaid. Aastast 1992, mil sünniregister loodi, on keskmine Eesti laste sünnikaal suurenenud 50 grammi.
Toome väljendas raadiosaates kindlust, et negatiivse ilminguga statistika taga on see, kuidas me defineerime väikest sünnikaalu. „Enneaegsuse definitsioon ei ole muutunud. Küll aga selleks, et määrata väikest sünnikaalu, kasutame me erinevaid kasvukõveraid ja vaatame täpselt vastavalt gestatsiooniajale, milline peaks selle lapse sünnikaal olema,” selgitas ta. Toome sõnul on Eestis väga heal tasemel sünnieelne diagnostika, mis võimaldab varakult diagnoosida kromosoomiarvu anomaaliaid ja muid raskeid väärarenguid. Suurenenud diagnooside arvu taga peituvad paranenud tehnilised võimalused.
„Julgen positiivselt vaadata vastsündinute elulemust ja ka haigestumust,” ütleb Toome. Remargina mainis Toome, et nendes aspektides, kus naistearstid saavad aidata ja sekkuda, on toimunud paranemine. Näiteks on vähenenud sünnitraumade ja nii üsasisese kui ka sünnipuhuse ägeda hapnikupuudusega sündide arv.
Tänavu veebruarikuus andis Maailma Tervise Organisatsioon (WHO) välja raporti, mis kajastas vastsündinu tervisenäitajaid. Vastsündinute elulemuse osas oli Toome sõnul Eesti viie riigi seas, kus oli see näitaja kõige suurem ehk siis sureb kõige vähem vastsündinuid. Meist on ees Jaapan, Soome ja Singapur. „TAI töö on statistika ja andmete kogumine. Kui näeme suuremaid muutusi, tuleks analüüsida, miks me neid arve näeme,” selgitas Toome ning lisas hiljem lõpetuseks: „Eestis on turvaline sünnitada ja me peame laste haigestumuse statistika taha vaatama ja seda analüüsima.”
