Selleaastase ettevõtlusnädala tunnuslause on “Samm sinu unistuste poole”. Esimesi samme unistuse suunas on hea teha aga juba kooliõpilasena.
Nii said eelmisel neljapäeval, 27. septembril Tohisoo koolituskeskuses kokku Harjumaa ja Raplamaa õpetajad ning noortega tegelejad, kes soovisid rohkem teada saada õpilasfirma ja minifirma juhendamisest.
Junior Achievement Eesti (JA) arendusjuhi Epp Vodja eestvedamisel tehti algus kahepäevase metoodilise koolitusega, mille eesmärk oli valmistada ette ettevõtlusõppe programmide juhendajaid. Vodja ise on juhendanud enam kui sadat õpilasfirmat. Valdkond on tema arvates ääretult haarav ja ta hoiatas, et kes kord õpilasfirmasid tegema hakkab, see ka pikemaks ajaks sellega tegelema jääb. Programm on aga pidevas muutumises, kuna lapsed kaevavad igal aastal mõne kitsaskoha välja.
Õpilasfirmade programmi eesmärk on arendada ettevõtlikkust, tööks vajalikke koostööoskusi ja anda praktilist rahatarkust. Kõik ei suju õpilasfirmadel alati nii edukalt kui soovitud, kuid kerge põrumine on samuti õppimiskoht. “Õnnelik saab elus olla vaid inimene, kellel on valikud,” lisas Vodja. JA programmid on suunatud nii algklassidele, põhikoolile kui ka gümnaasiumile.
Praeguseks antakse ettevõtlusõpet 205 ehk kolmandikus koolides ja see jõuab 13 000 õpilaseni. Selleks, et nii kaugele jõuda, on Vodja sõnul vaja läinud 15 aastat selgitustööd, miks majandust ja ettevõtlusõpet vaja on. Veel hiljuti valitses vanemate seas suhtumine, et miks nende lastest ärikaid teha tahetakse.
Majandus ja ettevõtlus võib aga halva õpilase päästa veel halvemast ja muuta tema elu kardinaalselt. Vodja meenutas üht oma kunagist õpilast, kes oli kooli halvim õpilane. Majandust ta aga oskas ja olümpiaadil sai ta esikoha. Pärast seda tegi ta oma hinded nädalaga korda ja on nüüd seeriaettevõtja ja õpilasfirmade mentor.
Lapsevanemast võib saada mentor
Vodja sõnul ongi õpilasfirmade üks eesmärk see, et inimene tuleks oma eluga toime. Ettevõtlus võib olla ühtlasi nii väljapääs vähem võimekatele kui ka võimalus akadeemiliselt andekatele. “Õpilasfirmade programm on üks parimaid meetodeid ettevõtliku põlvkonna kasvatamiseks,” sõnas Vodja.
Õpilasfirma loomisel on teatud nõuded, mida tuleb arvestada. Näiteks tegutseb õpilasfirma õppeperioodil, juhendajaks on õpetamise õiguse omandanud õpetaja, kes jagab teoreetilisi teadmisi ja jälgib õpilasfirmade nõuete täitmist, ning kaasata võib ka mentori, kes teab, mis ettevõtluses reaalselt toimub. Õpilasfirma käive võib olla kuni 16 000 eurot ja alla kolme õpilasega õpilasfirmat ei tehta. Õpilasfirma ei ole aga pelgalt mäng, see on päris ettevõte, kus liigub päris raha ja toimuvad reaalsed tülid. Õpilasfirma ei tohi põhineda sponsorrahal, kuna arvestades seda, et suured rahad liiguvad Tallinnas, poleks selle lubamisel mujal Eestis tegutsevatel õpilasfirmadel enam lootustki ennast tõestada.
Sponsorraha võib kasutada vaid sõidurahaks ja laatade kohatasu maksmiseks. Lapsevanemad peavad aga meeles pidama, et õpilasfirma ei ole nende ideede realiseerimise koht, firmat peab ikkagi juhtima laps ise. Sel aastal on juures veel üks muudatus, mis seotud just lastevanematega. Andmekaitseseaduse tõttu tuleb vanematel anda oma kirjalik nõusolek lapse õpilasfirmas osalemise kohta.
Kui lastel on soov õpilasfirmat teha ja kooli poolt ei ole juhendajat pakkuda, siis on võimalik ka selline variant, kus lapsevanem läbib vastava koolituse. Paar ärimeest on seda laste soovil teinud ja neile mentoriks hakanud.
Õpilasfirmas osalemine tagab hiljem kõrgema palga
Koolitusel tehti läbi ka grupitöö, mille abil muidu pannakse lapsi õpilasfirma jaoks ideesid otsima. Samas saab seda meetodit ära kasutada ka tavaelus, eriti ettevõtluses. Ajurünnaku käigus kirjutatakse üles kõik sihtrühmad, kelle elu tahaks uue tootega ilusamaks, paremaks, mugavamaks muuta. Mida täpsem, seda parem. Järgnevalt tuleb mõelda, millised on need kohad, kus see sihtrühm liigub, mis on need tegevused, mis ta teeb ja millised probleemid sihtrühmal on ja mis tooted ning teenused probleemi lahendaks.
Iga punkti juures tuleb alguses välja kirjutada kõik ideed, mis pähe tulevad, neist välja valida kolm ja siis lõpuks üks. Võiks ju kohe valida ühe, kuid juhul, kui on näha, et sõelale jäänud lõplik toode/teenus ei hakka toimima, saab sammu või kaks tagasi astuda ja vaadata, millised olid kõrvalejäänud variandid.
Huvitavamatest õpilasfirmadest tõi Vodja näiteks ÕF R@, mis tegi tavalised arvutihiired lõbusamaks, muutes nad karvasteks hiirteks. Selle tootega said nad lausa Euroopa innovatsioonivõistluse eripreemia. Vahel aga ei ole oluline mitte toode ise, vaid selle kasutusjuhend.
Kord tegi üks ettevõte traadist ja lõngast nukkusid, kolm tükki karbis. Juures olev tekst aga selgitas, et need on lapse vaikivad sõbrad: kui tal on mure, võtku üks nukk, rääkigu talle oma mure ja pangu see padja alla. Hommikul ärgates on mure palju väiksemaks jäänud ja kuna nukke on kolm, siis üle kolme mure ei tohi korraga olla. Nii mõnigi õpilasfirma on aga oma tegevust pärast programmi läbimist jätkanud ja nii on meil olemas valemivihikud, Kolme Põrsakese teadusteater, puidust käekellad Wooch`ilt ja sulavast lusikast valmiv šokolaadijook Spoony´lt.
Lihtsalt kuiva äriplaani tegemine ei meeldi kellelegi. Vajalik on, et õpilane saab omal nahal ära tunda, kuidas ettevõtte loomine käib, kõigi selle rõõmude ja muredega. Õpilasfirma on heaks indikaatoriks, näitamaks, kes sobib juhi kohale, kes pigem mitte. Enamasti üllatavad klassi introverdid teisi sellega, et on suurepärased juhid. Statistika näitab, et need noored, kellel on õpilasfirma kogemus, teevad kaks korda suurema tõenäosusega tulevikus oma ettevõtte. Palgatööl olles on aga selliste noorte palgad kõrgemad ning nad on oma tööga rohkem rahul kui õpilasfirma kogemuseta inimesed.
