Ülemöödunud nädalal avalikustas Elron enda tellitud maineuuringu, mille kohaselt on reisijad neisse paremini suhtuma hakanud. Küllap ongi, kuid tahtmatult tekivad paralleelid teise sama nädala suuruudisega, mis tõmbas joone alla Estonian Airi tegevusele.
Ka Estonian Airi suhtusid reisijad üldjoontes hästi, kuid ilmnes, et ettevõtte tegevuse jätkusuutlikkus oli miraaž. Estonian Airi hukutas just pelgalt väliselt eduka ettevõtte mulje, mis tugines paraku ebaseaduslikule riigiabile. Hägused skeemid ja riigi toetused on ennegi firmasid mugavusest konkurentsivõimetuks muutnud. Kas kuskil küpseb juba Estonian Air vol 2?
Ehk mäletate koolimatemaatikast, kuidas paberil arvutamisel vahepeal „üks meelde” tuli jätta. Kui ei jätnud, oli tulemus vale. Täpselt samamoodi annab meile aastast aastasse vale vastust reisirongiliiklus, sest selle kulukomponenentidest on olulised osad „meelde” jäänud panemata. Probleem on selles, et avalikkus ei tea reisirongiveo kulukomponentide liitmistehte juures nende komponentide tegelikku väärtust ning elab eksituses, hinnates veoteenust ainult väliste parameetrite järgi.
Minult küsiti hiljuti, et mis siis juhtub, kui rongireisija peaks tõesti hakkama maksma ka nn infratasu ehk tasuma rööbaste kasutamise eest? Veider küsimus. Nagu raudteereisija koos teiste maksumaksjatega täna seda juba ei teeks. Tõsiasi on aga see, et pileti hinnas see praegu ei kajastu ning sõidu hinnasignaal on vale. Ja see on ainult üks vale hinnasignaali põhjus. Küsimus on selles, kuidas üldse kogu reisirongiliikluse kulu/tulu pilt selgeks saada.
Peeter Tammistu, majandusanalüütik
