22. oktoobril oli Rapla vallamajas lahtiste uste päev, et tähistada aasta möödumist kohalike omavalitsuste valimisest ja uue, suure Rapla valla moodustamisest.
Varem töötas majas ligikaudu 20 inimest, nüüd on vallamajas inimesi suurusjärgus 50. “Natuke raske on nii tööd teha ja seepärast me otsime ka uut ruumilahendust, sest praegu on kõik siin pead-jalad koos,” ütles majaekskursiooni sissejuhatuseks valla avalike suhete spetsialist Katrin Kruusimägi.
Nii see tõesti oli. Inimesed koos oma kirjutuslaudadega olid kolme-nelja kaupa kitsastesse ruumidesse pakitud. “Ka koosoleku- ja puhkeruumidest on puudus,” lisas Kruusimägi.
“Me oleme nagu silgud karbis siin majas,” ütles kultuurinõunik Rita Triinu Peussa. “See väsitab ja see pole normaalne olukord,” rääkis Peussa ja lisas huumoriga, et mõttetööd tuleb teha majast väljas. Õnneks on vallaametnikel ka kodukontori päevad lubatud.
“Kui tahad seadustes tuhnida, süveneda ja uut korda välja töötada, siis on vahel targem seda kodus teha,” rääkis Kruusimägi. Ruumikitsikuse tõttu tuleb ühel ametnikul töötada ka ehitusarhiivi ja varahaldusdokumentide vahel. Kui aga sotsiaalnõunikul tulevad inimesed nõustamisele, tõstetakse sirm ette. “Inimesel on ju ebamugav oma probleemidest muidu rääkida,” selgitab Kruusimägi, kuidas kabinet vastavalt vajadusele kaheks tehakse.
Olukorra lahendamiseks on laual erinevad variandid. Arutelu all on nii uue maja ehitamine, olemasoleva renoveerimine kui ka rendipinnale kolimine. “Iseenesest on vallal olemas krunt keskväljaku ääres,” räägib vallavanem Piret Minn variandist, kuhu uus maja võiks tulla, aga ütleb, et tema isiklikult uue maja ehitamise varianti ei poolda.
“Ma ei pea seda olukorras, kus meil on veel hulga koolimaju vaja korda teha ja me ei saa edasi lükata ka hooldekeskusega tegelemist, õigeks lahenduseks, eriti kui on olemas ka küllaltki mõistlik rendipind,” ütleb Minn, pidades silmas riigimaja ruume.
Ka vana maja renoveerimine on mõneti komplitseeritud, sest kuuldavasti on maja ehitanud päästeametnikud, mitte väljaõppinud ehitajad, ja nii peljatakse, missuguseid üllatusi võib maja renoveerimine endaga tuua.
“Kui me nüüd selle valitsemistsükli lõpuks siit ära saame, on hästi,” räägib Minn ajaperspektiivist, millal olukord võib laheneda. Teemaga on iseenesest tegeletud juba jaanuarikuust.
Maja peal ringi käies tundus tõesti, et inimesi on palju, aga valdade ühinemisega tuli ka allasutusi oluliselt juurde, keda sellest majast nõustatakse ja koordineeritakse. Ühtlasi tundus, et vallamajas töötavad usinad inimesed, sest enamik oli oma arvutitesse süvenenud, kui me nende kabinetti sisse astusime.
Kohtasime maja peal ka kaht vanaprouat, kes samuti olid maja vaatama tulnud, ent teisi lahtiste uste huvilisi ei märganud. “Põhjust, miks vallamajja tulla, on inimestel järjest vähem. Tänapäeval saab väga palju asju elektrooniliselt aetud ja meil on ka igas piirkonnas teenuskeskused alles. Kui vaadata aga avaldusi, mida käsitsi antakse, siis on neid ikka vähe,” kommenteeris Kruusimägi. Ta kinnitas, et ka neil päevadel, kui ei ole lahtiste uste päev, kedagi oma küsimuste ja muredega ära ei saadeta.
